Lainevõrrand

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile

Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne). Võrrandi üldkuju ühedimensionaalse juhu jaoks on:

utt=α2uxx,

kus alaindeksid viitavad muutujatele, mille järgi on osatuletised võetud, ning indeksite arv näitab, mitmendat järku osatuletisega on tegemist. Konstant α2 on kiiruse ruudu dimensiooniga ning kirjeldab laine levimise kiirust. Elektromagnetlaine levi kirjeldalmisel kasutatakse α2=c2, kus c tähistab valguse kiirust. Lainevõrrandi lahendiks kõige üldisemal kujul on funktsioon u(x,t)=f(x+αt)+g(xαt), millest on pikemalt juttu peatükis D'Alemberti lahend. Lainevõrrand lahti kirjutatuna osatuletiste kaudu avaldub järgmiselt:

2ut2=α22ux2

Antud võrrandi kuju nimetatakse ka hüperboolseks. Teljestikul laine amplituud u versus koordinaat kirjeldab utt mingis fikseeritud punktis x häirituse amplituudi muutumise kiiruse muutust ajas. Suurus uxx aga funktsiooni nõgusust kohal x.

D'Alemberti lahend

Ühedimensionaalse võrrandi D'Alemberti lahendi saab leida tehes esiteks kanoonilised koordinaatteisendused:

ξ=xct
η=x+ct

Leiame diferentseerides:

ux=uξ+uη
uy=c(uξuη)
uxx=uξξ+2uξη+uηη
utt=c2(uξξ2uξη+uηη)

Asendades lähtevõrrandisse uxx ning utt saame üldkujulise võrrandi uue kanoonilise kuju:

uξη=0

Integreerimisel saame:

u(ξ,η)=F(ξ)+G(η)u(x,y)=F(x+ct)+G(xct)

Üldlahendiks on lahendite lineaarkombinatsioon (võrrandit rahuldavate lahendite summa). Lainel võib olla kuitahes palju allikaid ning üksikute allikate panuste liitumisel saadakse summaarne laine. Sisuliselt viitab see superpositsiooniprintsiibile, mis on omane väljadele ja lainetele. Näide superpositsioonist on lainete interferents.

Elektromagnetlainet kirjeldava võrrandi tuletamine Maxwelli võrranditest[1]

Elektromagnetlaine levik x-telje suunas. Elektrivälja tugevus muutub perioodiliselt x- ja y-teljega määratud tasandis ning magnetinduktsioon muutub perioodiliselt x- ja z-teljega määratud tasandis. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega ning laine leviku suund on ühtlasi määratud Poyntingi vektoriga.

Olgu koordinaatsüsteem valitud, nii et elektrivälja tugevuse 𝑬 ja magnetinduktsiooni 𝑩 vektorid oleksid suunatud vastavalt y- ja z-telje sihis. Elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni väärtus sõltugu vaid koordinaadist x ja ajast t. Elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni vektorite ajalise käitumise saab kirja panna järgnevalt:

𝑬=E(x,t)j^
𝑩=B(x,t)k^

Siin pole täpsustatud, milliste funktsioonidega on elektri- ja magnetvälja käitumine määratud. Seda oli vaja üksnes selleks, et lainevõrrandi tuletamisel meeles pidada, millistest muutujatest elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon sõltuvad. Kui lainevõrrand on tuletatud, siis vastavate teist järku diferentsiaalvõrrandite lahendamisel saavad funktsioonid E(x,t) ja B(x,t) konkreetsema kuju.

Maxwelli võrrandid vaakumis leviva elektromagnetlaine jaoks:

Gaussi seadus elektrivälja jaoks allikavabas ruumis: 𝑬=0
Gaussi seadus magnetvälja jaoks: 𝑩=0,

kus nabla =xi^+yj^+zk^ on diferentsiaaloperaator. Nendes Maxwelli võrrandites tähistab punkti kujul esitatud korrutusmärk nabla skalaarkorrutist väljavektoriga. Need kaks võrrandit kirjeldavad väljade allikalisust. Magnetväljal puuduvad allikad (tekitajad), magnetmonopoolid olenemata kontekstist. See tähendab, et näiteks magneti korral on magnetvälja jõujooned kinnised kõverad. Elektrivälja saab tekitada mitmel viisil. Üks variant on laenguga osakesed (negatiivselt laetud elektronid, positiivselt laetud aatomituumad), ent vaakumis leviva elektromagnetlaine perioodiliselt muutuva elektrivälja tugevuse komponenti ei tekita laeng ja magnetinduktsiooni komponenti ei põhjusta magnetid. Järgmised kaks Maxwelli võrrandit näitavad, kuidas toimub elektromagnetlaine levik vaakumis:

Faraday seadus: ×𝑬=𝑩t
Ampère'i-Maxwelli seadus: ×𝑩=μ0ϵ0𝑬t,

kus μ0 on magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus ja ϵ0 on elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus. Nendes Maxwelli võrrandites tähistab ×-kujuline korrutusmärk nabla vektorkorrutist väljavektoriga. Esimene võrrand näitab, et ajas muutuv magnetväli tekitab pööriselise elektrivälja ja vastupidi, ning teine võrrand näitab, et ajas muutuv elektriväli tekitab pööriselise magnetvälja ja vastupidi.

Lainevõrrandi tuletuskäik

Kuna koordinaatsüsteem on valitud nii, et elektromagnetlaine levib x-telje suunas, siis elektrivälja rootori ehk nabla vektorkorrutise elektriväljatugevuse vektoriga saab kirjutada järgnevalt:

×𝑬=|i^j^k^xyz0E(x,t)0|=E(x,t)xk^

Faraday seadusest lähtuvalt saame võrduse:

Ex=Bt

Analoogse mõttekäiguga saab leida magnetinduktsiooni rootori ja Ampère'i-Maxwelli seaduse:

×𝑩=|i^j^k^xyz00B(x,t)|=B(x,t)xj^  Bx=μ0ϵ0Et

Võtame Faraday seadusest osatuletise koordinaadi x järgi ja kombineerime saadud tulemuse Ampère'i-Maxwelli seadusest saadud tulemusega, arvestades, et diferentsiaaloperaatorid kommuteeruvad (tuletiste võtmise järjekorra võib ümber vahetada):

2Ex2=xBt=tBx=t(μ0ϵ0Et)=μ0ϵ02Et2  2Ex2=μ0ϵ02Et2

Tulemuseks on lainevõrrand elektrivälja jaoks. Analoogse mõttekäiguga saab tuletada teise lainevõrrandi magnetvälja jaoks. Leiame Ampère'i-Maxwelli seadusest osatuletise koordinaadi x järgi ja kombineerime saadud tulemuse Faraday seadusega:

2Bx2=μ0ϵ0xEt=μ0ϵ0tEx=μ0ϵ02Bt2  2Bx2=μ0ϵ02Bt2

Tuletatud lainevõrrandid elektri- ja magnetvälja jaoks elektromagnetlaines on erijuhud kõikvõimalikest lainetest (helilained, mehaanilised ristlained vms) ψ(x,t), mis liiguvad x-telje suunas lõpliku kiirusega v:

2ψx2=1v22ψt2

Siit järeldub, et Maxwelli võrranditest tuletatud lainevõrrandis korrutis μ0ϵ0 annab valguse kiiruse pöördväärtuse ruudu, niisiis valguse kiirus avaldub järgmiselt:

c=1μ0ϵ0

Lainevõrrandite lahend

Lihtsaimad lahendid lainevõrranditele elektriväljatugevuse ja magnetinduktsiooni jaoks avladuvad kujul:

E(x,t)=E0cos(kxωt)
B(x,t)=B0cos(kxωt),

kus k=2πλ on lainearv, ω=2πf on ringsagedus ja λ on elektromagnetlaine lainepikkus.

Leides elektriväljatugevuse funktsioonist osatuletise x järgi ja magnetinduktsiooni funktsioonist osatuletise t ehk aja järgi ja asendades need Faraday seadusesse, saame

Ex=kE0sin(kxωt)
Bt=ωB0sin(kxωt)
Ex=Bt  kE0sin(kxωt)=ωB0sin(kxωt)

Siinused taanduvad välja ja jääb alles:

E0=ωkB0=cB0

Igal ajahetkel suhe EB=c on konstantne ja võrdub valguse kiirusega.

Laine energia

Laine kui häiritus kannab endaga kaasas energiat. Lisaks sellele, et Poyntingi vektor 𝑺 näitab elektromagnetlaine leviku suunda, on see defineeritud kui energiahulk, mis läbib ajaühikus laineleviku suunaga ristuvat ühikulist pinda. Poyngtingi vektori ühik on Wm2 ja definitsioonvalem avaldub järgmiselt:

𝑺=1μ0𝑬×𝑩

Tasalaine korral, kui elektriväljatugevuse ja magnetinduktsiooni vektorid on omavahel risti, avaldub Poyntingi vektor kujul S=EBμ0=E2μ0c=cB2μ0. Poyntingi vektori ajaline keskmistamine annab tulemuseks laine kiiritustiheduse, mis annab tähtsa tulemuse, et elektriväljatugevuse või magnetinduktsiooni vektori amplituudväärtuse ruut on võrdeline kiiritustihedusega.

Oletame, et laine vastuvõtja asukohas avalduvad elektriväljatugevus ja magnetinduktsioon vastavalt E=E0cos(ωt) ja B=B0cos(ωt). Pointingi vektori moodul saab kuju

S=1μ0E0B0cos2(ωt)

Keskmistame saadud tulemuse üle perioodi T:

I=St=1μ0E0B0cos2(ωt)t=1T0T1μ0E0B0cos2(ωt)dt=E0B02μ0=12ϵ0cE02,

kus I on kiirgustugevus.

Elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni väärtusi elektromagnetlaine jaoks vahetult mõõta ei saa, küll aga saab mõõta kiiritustihedust, mis on proportsionaalne elektrivälja tugevuse või magnetinduktsiooni vektori amplituudväärtuse ruuduga.

Vaata ka

Viited

Mall:Viited