Elektrivälja tugevus

Mall:Elektromagnetism Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.

Elektrivälja tugevus $E$ võrdub antud väljapunkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu jagatisega:

$E=\frac{F}{q}$,

kus $F$ on proovilaengule mõjuv jõud ja $q$ proovilaengu elektrilaeng. Kuna jõud on vektoriaalne (suunaga) suurus, siis kirjutatakse sama seos harilikult vektorkujul:

$\overrightarrow{E}=\frac{\overrightarrow{F}}{q}$.

Elektrivälja tugevuse mõõtühik SI-süsteemis on volt meetri kohta (V/m), mis tuletub jõu ühiku njuuton (N) ja laengu ühiku kulon (C) jagatisest:

$\frac{N}{C}\mathrm{=}\frac{J}{Cm}\mathrm{=}\frac{Ws}{Asm}\mathrm{=}\frac{VAs}{Asm}\mathrm{=}\frac{V}{m}$.

1 njuuton kuloni kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1 C mõjub jõud 1 N.

Vaata ka

• Elektrivoo tihedus
• Väljatugevus