Transponeeritud maatriks

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mall:ToimetaAeg Lineaaralgebras nimetatakse maatriksi A transponeeritud maatriksiks AT (või Atr, tA või A′) maatriksit, mis saadakse A ridade ja veergude vahetamisel. Maatriksi asendamist selle maatriksi transponeeritud maatriksiga nimetatakse transponeerimiseks.

Näited

  • [1234]T=[1324]
  • [123456]T=[135246]

Definitsioon

m×n-maatriksi A transponeeritud maatriks AT on n×m-maatriks

AijT=Aji, kus 1in, 1jm.

Omadused

Olgu A ja B maatriksid ning c on skalaar, siis kehtib

  1. (AT)T=A
    Transponeerimine on iseenda pöördteisendus.
  2. (A+B)T=AT+BT
  3. (cA)T=cAT
    Koos punktiga (2) tähendab see, et transponeerimine on lineaarne operaator m×n-maatriksite ruumist n×m-maatriksite ruumi.
  4. (AB)T=BTAT
    Paneme tähele, et tegurite järjekord muutus vastupidiseks. Sellest võib järeldada, et ruutmaatriks A on pööratav parajasti siis, kui AT on pööratav, kusjuures sel juhul kehtib (5). Matemaatilise induktsiooni teel saab näidata, et (ABC...XYZ)T = ZTYTXT...CTBTAT.
  5. (AT)1=(A1)T
    pöördelemendi võtmise ja transponeerimise tehe kommuteeruvad
  6. det(AT)=det(A)
    Transponeerimine maatriksi determinant ei muuda.
  7. Kui on A reaalarvuliste elementidega maatriks, siis ATA on positiivne osaliselt määratud maatriks.
  8. Kui maatriksi A elemendid on korpuse elemendid, siis A ja AT on sarnased maatriksid.
  9. Veeruvektorite a ja b skalaarkorrutis avaldub kui
    𝐚𝐛=𝐚T𝐛,
Tõestus
1. (AT)ijT=AjiT=Aij
2. (AT+BT)ij=AijT+BijT=Aji+Bji=(A+B)ji=(A+B)ijT
3. (cA)ijT=cAji=cAijT
4. (AB)ijT=(AB)ji=kAjkBki=kBkiAjk=kBikTAkjT=(BTAT)ij

Transponeerimise kaudu defineeritavaid maatriksitüüpe

Vaata ka

Välislingid