Otsingu tulemused
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Vasted lehekülje pealkirjades
- <ref name="Abel & Lepmann, 2010">Abel, E. & L. Lepmann, 2010. Matemaatika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). [[Tartu Ülikooli Kirjast ...1 KB (143 sõna) - 15. detsember 2023, kell 01:01
- ...temaatika]]s [[binaarne seos]], mis seob ühe [[hulk|hulga]] iga [[element (matemaatika)|elemendi]] üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võ Funktsiooni mõistel on keskne koht peaaegu kõikides [[matemaatika]] harudes ja [[kvantitatiivsed meetodid|kvantitatiivseid meetodeid]] kasuta ...23 KB (3235 sõna) - 2. august 2019, kell 11:51
- ...matu muutuja]], mis võtab [[väärtus (matemaatika)|väärtusi]] [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i [[määramispiirkond|määramispiirkonnas]]. * [[Väärtus (matemaatika)|Väärtus]] ...543 baiti (62 sõna) - 10. september 2024, kell 06:56
- 9 KB (1215 sõna) - 2. aprill 2020, kell 13:48
- ...tus|pidevate kujutuste]], [[lineaarruum]]ide [[lineaarkujutus]]te, [[Rühm (matemaatika)|rühmade]] [[homomorfism]]ide jne) kompositsioonide algebralistest omaduste Formaalselt koosneb iga kategooria <math>\mathfrak{K}</math> kahest [[klass (matemaatika)|klass]]ist: ...4 KB (555 sõna) - 5. mai 2019, kell 16:20
- '''Seos''' ehk '''relatsioon''' ehk '''suhe''' on [[matemaatika]]s [[binaarne seos|binaarse seose]] üldistus. Binaarset seost esindavad näi ''n''-aarne '''predikaat''' on ''n'' muutuja [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], mille väärtused on [[tõeväärtus]]ed. ...3 KB (371 sõna) - 15. september 2020, kell 11:53
- 529 baiti (87 sõna) - 17. oktoober 2023, kell 12:22
- '''Elemendiks''' nimetatakse [[matemaatika]]s üksteisest erinevaid [[objekt (matemaatika)|objekte]], mis moodustavad [[hulk|hulga]].<ref name="Kaasik2002"> Kaasik, ...1 KB (121 sõna) - 21. mai 2024, kell 09:44
- ...mesena [[1963]] [[Paul Cohen]], tõestades [[valikuaksioom]]i [[sõltumatus (matemaatika)|sõltumatus]]e [[aksiomaatika]]st [[ZF]] ning [[kontiinumi hüpotees]]i sõlt ...loogika)|mudel]]. (Seda eeldust on selgitatud alajaotuses [[Forsseerimine (matemaatika)#Forsseerimine ja suhtelised kooskõlalisustõestused|Forsseerimine ja suhtel ...3 KB (441 sõna) - 15. märts 2013, kell 02:26
- '''Punkt''' on [[elementaargeomeetria]]s [[objekt (matemaatika)|objekt]], mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana. Geomeetria aksiomaa ...ruumi]] või üldiselt [[topoloogiline ruum|topoloogilise ruumi]] [[element (matemaatika)|elemente]] nimetatakse '''punktideks'''.<ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksik ...3 KB (435 sõna) - 24. juuni 2022, kell 19:42
- '''Pikkuseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s [[lõik|lõigu]], [[tee (topoloogia)|tee]] ([[joon]]e) või [[kõverjoon]]e ...h> ja <math>B</math> on kaks [[reaaltasand]]i (<math>\R^2</math>) [[punkt (matemaatika)|punkt]]i [[koordinaadid|koordinaatidega]] <math>A(a_1|a_2)</math> ja <mat ...3 KB (401 sõna) - 21. mai 2024, kell 12:19
- ...b selle funktsiooni väärtuse ''muutumise kiirust'' funktsiooni [[Argument (matemaatika)|argumendi]] muutumisel — täpsemalt, funktsiooni tuletis on funktsioo ...[[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i [[graafik]]u [[puutuja]] [[tõus (matemaatika)|tõus]] sellel kohal. ...11 KB (1652 sõna) - 20. märts 2023, kell 20:08
- Matemaatilises analüüsis on '''rootor''' [[Operaator (matemaatika)|operaator]], mis iseloomustab [[Vektorväli|vektorvälja]] [[Pöörlemine|pöör * [[Divergents (matemaatika)|Divergents]] ...1 KB (145 sõna) - 2. juuli 2019, kell 15:26
- ...'' punktis ''P'' on defineeritud kui selle joone [[puutuja]] tõus [[punkt (matemaatika)|punkt]]is ''P''. ...'P = (x<sub>P</sub>,y<sub>P</sub>)'' antud funktsiooni ''f(x)'' [[tuletis (matemaatika)|tuletis]]ega selles punktis: ...2 KB (342 sõna) - 25. aprill 2021, kell 16:51
- '''Vastavus''' on [[matemaatika]]s eeskiri, mille kohaselt hulga ''X'' (lähtehulga) igale elemendile ''x'' [[Kategooria:matemaatika]] ...285 baiti (39 sõna) - 27. juuli 2020, kell 15:20
- ...hulga]] ''A'' mõne [[element (matemaatika)|elemendi]] ''a'' [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ''f'' : ''A'' → ''B'' korral [[sihthulk|sihthulga]] ''B'' el * [[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]] ...682 baiti (81 sõna) - 8. november 2018, kell 12:31
- [[Kategooria:Matemaatika]] ...7 KB (946 sõna) - 6. oktoober 2023, kell 13:56
- ...olemasolu. Näiteks [[elektriväli|elektrivälja]] divergents mingis [[punkt (matemaatika)|punkt]]is annab [[laengutihedus]]e selles punktis, mistõttu [[elektrilaeng * [[Rootor (matemaatika)|Rootor]] ...1 KB (170 sõna) - 14. märts 2013, kell 15:10
- ...y set of elements called symbols."</ref>, mõnikord ka mis tahes [[võimsus (matemaatika)|võimsus]]ega hulka, olgu siis lõplikku hulka (näiteks mõne loomuliku keele ...hulk. Sageli nõutakse ka, et see hulk ei oleks tühi. Tähestiku [[element (matemaatika)|element]]e nimetatakse tähtedeks, sümboliteks või märkideks.<ref>Katrin Er ...12 KB (1729 sõna) - 14. juuli 2024, kell 00:30
- ..., '''n-es juur''', '''n-astme juur arvust a''') on arv, mille n-es [[Aste (matemaatika)|aste]] on antud arv a<ref name="Matem.leksikon, 2002"/>. ...2 KB (278 sõna) - 14. märts 2013, kell 23:43
Vasted lehekülje tekstides
- ...matu muutuja]], mis võtab [[väärtus (matemaatika)|väärtusi]] [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i [[määramispiirkond|määramispiirkonnas]]. * [[Väärtus (matemaatika)|Väärtus]] ...543 baiti (62 sõna) - 10. september 2024, kell 06:56
- ...avad kõik need [[Argument (matemaatika)|funktsiooni argumendi]] [[väärtus (matemaatika)|väärtused]], mille korral funktsiooni väärtus on [[positiivne arv|positiiv [[Kategooria:Matemaatika]] ...616 baiti (73 sõna) - 6. aprill 2021, kell 09:52
- ...st leidub selline [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]] või [[Operaator (matemaatika)|operaator]] ''f'', mille korral kehtib [[võrdus]] <math>y = f(x)</math><re [[Kategooria:Matemaatika]] ...735 baiti (97 sõna) - 15. märts 2013, kell 01:44
- .../Loengud/eksponentv6rrand.pdf Eksponentvõrrandite lahendamine] IT Kolledž, matemaatika tasanduskursus ...andid-ja-vorratused&Itemid=247 Eri võtetega lahenduvad eksponentvõrrandid] Matemaatika didaktika ...919 baiti (114 sõna) - 13. oktoober 2014, kell 16:08
- '''Vastavus''' on [[matemaatika]]s eeskiri, mille kohaselt hulga ''X'' (lähtehulga) igale elemendile ''x'' [[Kategooria:matemaatika]] ...285 baiti (39 sõna) - 27. juuli 2020, kell 15:20
- ...hulga]] ''A'' mõne [[element (matemaatika)|elemendi]] ''a'' [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ''f'' : ''A'' → ''B'' korral [[sihthulk|sihthulga]] ''B'' el * [[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]] ...682 baiti (81 sõna) - 8. november 2018, kell 12:31
- ...määramatus on avaldis [[matemaatika]]s, mille abil esitatud [[Funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]], [[jada]] [[piirväärtus]]e arvutamisel pole vahetult rakend [[Kategooria:Matemaatika]] ...780 baiti (80 sõna) - 25. august 2019, kell 11:24
- '''Rida''' ([[inglise keel]]es ''series'') on [[matemaatika]]s [[avaldis]], mis on esitatud [[loenduv hulk|loenduva hulga]] [[liidetav] [[Kategooria:Matemaatika]] ...413 baiti (54 sõna) - 3. september 2024, kell 21:33
- ...ääramispiirkonnast; kategooriateooria mõiste kohta vaata artiklit [[Algus (matemaatika)]]}} ...kond''' on funktsiooni [[funktsiooni argument|argumendi]] nende [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]te [[hulk]], mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.<re ...977 baiti (110 sõna) - 18. märts 2015, kell 21:34
- ...sest hulgast iseendasse; mõnikord mõistetakse teisenduse all [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ehk kujutust üldse.}} '''Teisenduseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s [[kujutus]]t mingist [[hulk|hulgast]] iseendasse.<ref> M. Kilp, Algebra ...1 KB (133 sõna) - 10. jaanuar 2024, kell 18:12
- ...atemaatika)|filtri]] olemasolu. Sellele tulemusele toetub [[forsseerimine (matemaatika)|forsseerimise]] meetod. ...oenduv hulk]]. Siis eksisteerib iga <math>p_0\in P</math> korral [[filter (matemaatika)|filter]] <math>F\subseteq P</math> omadustega: ...817 baiti (106 sõna) - 24. september 2012, kell 21:32
- ...ka)|funktsioone]], nende [[Tuletis (matemaatika)|tuletisi]] ja [[Argument (matemaatika)|argumente]]. ...861 baiti (102 sõna) - 5. mai 2019, kell 08:40
- '''Funktsionaal''' on [[Operaator_(matemaatika)|operaator]], mille väärtused on [[skalaar]]id.<ref> [[Ülo Kaasik]]: Matema [[Kategooria:Matemaatika]] ...500 baiti (57 sõna) - 3. august 2015, kell 18:55
- {{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; puittaimede juurtega väljavõtmise kohta vaata [[Kännujuurimine]]} '''Juurimine''' ehk '''juurimistehe''' on [[tehe]], mille abil antud [[aste (matemaatika)|astme]] ja [[astendaja]] kaudu leitakse [[astme alus]]. ...741 baiti (91 sõna) - 9. september 2012, kell 16:27
- ...ria)|katse]] kõigi võimalike tulemuste ehk [[elementaarsündmus]]te [[hulk (matemaatika)|hulk]].<ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002) </ref> * [[Sündmus (matemaatika)]] ...501 baiti (58 sõna) - 9. märts 2013, kell 22:27
- Elementaarsündmuse mõiste on aluseks [[sündmus (matemaatika)|sündmus]]e mõiste defineerimisel. * [[Sündmus (matemaatika)]] ...645 baiti (86 sõna) - 9. märts 2013, kell 22:30
- ...ioon (matemaatika)|funktsioon]]ile vastavusse selle funktsiooni [[tuletis (matemaatika)|tuletise]] (või [[osatuletis]]e). [[Mitme muutuja funktsioon]]ide korral tuleb täpsustada, millise [[argument (matemaatika)|argumendi]] suhtes tuletis võetakse. Diferentseerimisoperaatorit tähistata ...1 KB (149 sõna) - 27. juuli 2009, kell 16:15
- * [[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]] [[Kategooria:Matemaatika]] ...494 baiti (59 sõna) - 15. veebruar 2009, kell 18:33
- ...ooni argument|argumendi]]) <math>\Delta_{x_0} x=x-x_0</math> [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]] Kui on selge, millisest <math>x_0</math> [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]est ([[argumendi väärtus]]est) on jutt, kirjutatakse lühemalt: ...977 baiti (104 sõna) - 21. jaanuar 2018, kell 09:53
- ...bōlē'' 'suurendus, liialdus') nimetatakse [[tasand]]ile kuuluvate [[Punkt (matemaatika)|punktide]] [[hulk]]a, mille iga punkti kauguste vahe [[absoluutväärtus]] k Hüperbool on [[matemaatika]]s [[Funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]] <math>y = \frac {a}{x}</math> ehk [[hüperboolfunktsioon]]i [ ...1 KB (180 sõna) - 13. veebruar 2020, kell 18:34