Otsingu tulemused
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
- ...ef name="Jürimäe1983"> Jürimäe, E. (1983). ''Kompleksmuutuja funktsioonide teooria lühikursus''. Tallinn: Valgus., lk 61. </ref><ref name="Kaasik2002"> Kaasik [[Kategooria:Kompleksmuutuja funktsioonide teooria]] ...903 baiti (101 sõna) - 15. märts 2013, kell 02:36
- ...eooria]]s, mis väljendab asjaolu, et [[regulaarne funktsioon|regulaarsete funktsioonide]] väärtused [[piirkond (matemaatika)|piirkonnas]] on määratud selle funktsi ...imub vastupäeva. <ref> Jürimäe, E. (1983). ''Kompleksmuutuja funktsioonide teooria lühikursus'', Tallinn: Valgus, lk 68. </ref> ...2 KB (204 sõna) - 26. detsember 2022, kell 18:12
- [[Pilt:Riemann_sqrt.svg|pisi|Riemanni pind [[kompleksmuutuja funktsioon]]ile <math>f(z)=\sqrt{z}</math>]] ...[[inglise keel]]es ''Riemann surface'') on [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]s traditsiooniline [[ühemõõtmelisus|ühemõõtmelise]] [[diferentseeruv muutk ...1 KB (123 sõna) - 23. aprill 2019, kell 08:01
- '''Monogeensuse tingimus''' on piisav ja tarvilik tingimus selleks, et [[kompleksmuutuja funktsioon]]il [[Kategooria:Kompleksmuutuja funktsioonide teooria]] ...903 baiti (105 sõna) - 10. aprill 2019, kell 10:20
- ...line analüüs|matemaatilises analüüsis]] ja [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]s. Digammafunktsiooni võib defineerida ...515 baiti (71 sõna) - 1. mai 2022, kell 06:54
- '''Laurent'i rida''' on [[kompleksmuutuja funktsioon]]i esitus [[astmerida|astmereana]], mis sisaldab ka [[negatiivne Kompleksmuutuja funktsiooni ''f''(''z'') Laurent'i rida punkti ''c'' suhtes on: ...1 KB (171 sõna) - 8. mai 2019, kell 06:46
- *[[Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria)]] [[Kategooria:Kompleksmuutuja funktsioonide teooria]] ...1 KB (154 sõna) - 15. märts 2013, kell 01:33
- ...] kogu [[komplekstasand]]il. Täisfunktsiooni mõiste on üldistatav ka mitme kompleksmuutuja funktsioonidele. Täisfunktsioon, millel on lõpmatuses [[poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria)|poolus]], peab olema [[polünomiaalfunktsioon]]. Seega o ...3 KB (381 sõna) - 25. veebruar 2020, kell 17:38
- [[Kategooria:Kompleksmuutuja funktsioonide teooria]] ...610 baiti (81 sõna) - 16. veebruar 2019, kell 18:40
- ...tika)|punkt]]is. <ref> Jürimäe, E. (1983). ''Kompleksmuutuja funktsioonide teooria lühikursus''. Tallinn: Valgus. </ref> ...osutub [[kompleksmuutuja funktsiooniteooria]]s, et erinevalt reaalmuutuja funktsioonide diferentseeruvusest on tegu väga tugeva omadusega. Näiteks on regulaarne f ...5 KB (704 sõna) - 28. oktoober 2014, kell 00:46
- [[Kategooria:Kompleksmuutuja funktsioonide teooria]] ...2 KB (253 sõna) - 8. mai 2019, kell 09:14
- ...tiline analüüs|matemaatilises analüüsis]], [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]s, [[arvutigraafika]]s ja [[geodeesia]]s. ...4 KB (546 sõna) - 21. veebruar 2024, kell 19:29
- ...iaalvõrrandi [[Diferentsiaalvõrrandi järk|järguks]] nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku. Näiteks ''n''-järku [[harilik diferentsiaalvõrra ...dit mittelineaarseks. Lineaarsete võrrandite lahendid moodustavad sobiva [[funktsioonide ruum]]i [[afiinne ruum|afiinse alamruumi]]. ...10 KB (1235 sõna) - 30. detsember 2024, kell 23:29
- ...line analüüs|matemaatilises analüüsis]] ja [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]s. Gammafunktsiooni võib [[positiivne reaalarv|positiivse]] [[reaalarv]]u ...14 KB (1881 sõna) - 4. mai 2017, kell 13:45
- ...a]]tega. Sellele annab täpse formaalse põhjenduse [[diferentsiaalvorm]]ide teooria. Diferentsiaal on ka [[integraal]]ide tavalise tähistuse osa. ...finitsioon, mis on osutunud üldisemas kompleksmuutuja või mitmemõõtmeliste funktsioonide puhul mugavamaks: ...23 KB (3278 sõna) - 31. märts 2024, kell 07:39