Normaalne maatriks

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega ruutmaatriksit A normaalseks, kui see kommuteerub oma kaasmaatriksiga:

AA=AA.

Omadused

Iga maatriks on unitaarse maatriksi abil diagonaliseeritav parajasti siis, kui see on normaalne. See tähendab, et maatriks A on normaalne parajasti siis, kui see on esitatav diagonaalse maatriksi Λ ja unitaarse maatriksi U kaudu nii, et

𝐀=𝐔Λ𝐔*

kus

Λ=diag(λ1,λ2,)
𝐔*𝐔=𝐔𝐔*=𝐈.

Tuleb rõhutada, et kuigi iga normaalne maatriks on diagonaliseeritav, pole iga diagonaliseeritav maatriks normaalne.

Maatriksi normaalsusega samaväärsetest tingimustest saab koostada üsna pika nimekirja. Olgu A n×n maatriks. Järgmised väited on samaväärsed:

  1. A on normaalne.
  2. A on diagonaliseeritav unitaarse maatriksi abil.
  3. Iga vektor n-mõõtmelises vektorruumis (üle kompleksarvude) on esitatav maatriksi A ortogonaalsete omavektorite lineaarkombinatsioonina.
  4. Ax=A*x iga vektori x korral.
  5. tr(A*A)=jn|λj|2. (See tähendab, et maatriksi A Frobeniuse norm on arvutatav A omaväärtuste abil.)
  6. Maatriksi A Hermiitiline osa 12(A+A*) ja antihermiitiline osa 12(AA*) kommuteeruvad.
  7. A* on esitatav n-1 järku polünoomina maatriksist A.[1]
  8. A*=AU, kus U on unitaarne maatriks.[2]
  9. U ja P kommuteeruvad, kus A = UP on maatriksi A polaarne dekompositsioon (U on unitaarne ja P mittenegatiivne maatriks).
  10. A kommuteerub mõne normaalse maatriksiga N, millel pole korduvaid omaväärtuseid.

Erijuhud

Järgnevad kompleksarvulisete elementidega maatriksid on normaalsete maatriksite erijuhud: hermiitlised maatriksid, antihermiitilised maatriksid jaunitaarsed maatriksid.

Järgnevad reaalarvuliste elementidega maatriksid on normaalsete maatriksite erijuhud: sümmeetrilised maatriksid, kaldsümmeetrilised maatriksid ja ortogonaalsed maatriksid

Vaata ka

Viited

Mall:Viited

he:העתקה נורמלית ja:正規作用素 pt:Operador normal

  1. Tõestus: Kui A on normaalne, siis kasuta Lagrange'i interpoleerimisvalemit et konstrueerida polünoom P nii, et λj=P(λj), kus λj on A omaväärtused.
  2. Horn, Roger A.; Johnson, Charles R. (1985), Matrix Analysis, Cambridge University Press