Laplace'i operaator

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.

Ristkoordinaatides avaldub Laplace'i operaator kujul[1]

Δ=2=i=1n2xi2,

kus on nabla-operaator ja /xi tähistab osatuletise võtmise operaatorit muutuja xi järgi.

Laplace'i operaator on saanud nimetuse prantsuse matemaatiku Pierre-Simon de Laplace'i (1749–1827) järgi. Laplace kasutas antud operaatorit esmakordselt taevamehaanikas, kus ta gravitatsioonivälja potentsiaalile rakendatuna annab konstandi kordse massi tiheduse. Selle võrrandi Δf = 0 üldisemat kuju nimetatakse tänapäeval Laplace'i võrrandiks.

Laplace'i operaator eri koordinaadistikes

Kahemõõtmelises ruumis

Laplace'i operaatori rakendamine kahe muutuja funktsioonile f(x,y) annab ristkoordinaatides x ja y'

Δf=2fx2+2fy2

Polaarkoordinaatides kehtib

Δf=1rr(rfr)+1r22fθ2.

Kolmemõõtmelises ruumis

Kolmes dimensioonis on Laplace'i operaatori kuju olulisemates koordinaadisüsteemides järgmine:

Ristkoordinaatides:

Δf=2fx2+2fy2+2fz2.

Silindrilistes koordinaatides:

Δf=1ρρ(ρfρ)+1ρ22fθ2+2fz2.

Sfäärilistes koordinaatides:

Δf=1r2r(r2fr)+1r2sinθθ(sinθfθ)+1r2sin2θ2fϕ2.

(θ  tähistab sfäärilist laiust ja ϕ sfäärilist pikkust).

Avaldise 1r2r(r2fr) võib asendada samaväärse avaldisega 1r2r2(rf).

N dimensioonis

N-dimensionaalsetes sfäärilistes koordinaatides, mis on parametriseeritud kujul x=rθN, kus r[0,+), θSN1, on Lapalace'i operaatoril kuju

Δf=2fr2+N1rfr+1r2ΔSN1f

kus ΔSN1 on Laplace'i-Beltrami operaator N1 dimensionaalsel sfääril ehk sfääriline Laplace'i operaator.

Avaldise 2fr2+N1rfr võib asendada samaväärse avaldisega 1rN1r(rN1fr).

Laplace'i operaator diferentsiaalvõrrandites

Laplace'i operaator esineb paljudes olulistes diferentsiaalvõrrandites. Neist mõned on:

Laplace'i võrrand:

Δf=0,

kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse harmoonilisteks funktsioonideks.

Biharmooniline võrrand:

Δ2f=0,

kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse biharmoonilisteks funktsioonideks.

Poissoni võrrand:

Δf=g,

kus g on teadaolev funktsioon.

Lainevõrrand:

Δf=1c22ft2,

kus c on laine liikumise kiirus.

Difusioonivõrrand:

ft=kΔf

kus k on konstant.

Schrödingeri võrrand kvantmehaanikas:

iϕt=22mΔϕ+Vϕ,

kus ϕ on lainefunktsioon, on taandatud Plankci konstant, m on osakese mass ja Von potentsiaalne energia.

Vaata ka

Viited

Mall:Viited

Välislingid

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)