Astendamine

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet an kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks. Kui n on naturaalarv, siis tähendab astendamine n võrdse teguri a korrutamist:[1]

an=a××an.

Astendamise pöördtehted on juurimine ja logaritmimine.

Astme mõiste

Astmeks nimetatakse

  • ühest suurema naturaalarvu n korral korrutist, milles on n võrdset tegurit a: an=a×a××an
  • negatiivse astendaja korral an=1an, kui a ≠ 0
  • a1=a
  • a0=1, kui a>0
  • ratsionaalarvulise astendaja korral amn=amn, a > 0
  • irratsionaalarvulise astendaja korral as=limnarn, kus rn on suvaline ratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv s.

Astme omadusi

  • Kui a>0, siis iga reaalarvulise astendaja r korral ka ar>0
  • (a)2n=a2n
  • (a)2n+1=a2n+1
  • Iga r>0 korral 0r=0
  1. 1r=1

Tehted astmetega

  1. Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liituvad aman=am+n
  2. Võrdsete astendajatega astmete korrutamisel astendatavad korrutatakse ambm=(ab)m
  3. Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse aman=amn
  4. Võrdsete astendajatega astmete jagamisel astendatavad jagatakse ambm=(ab)m
  5. Astme astendamisel astendajad korrutatakse (am)n=amn

Vaata ka

Viited

Mall:Viited

  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.