Laplace'i operaator

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 7. jaanuar 2023, kell 00:15 kasutajalt imported>Kuriuss
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.

Ristkoordinaatides avaldub Laplace'i operaator kujul[1]

Δ=2=i=1n2xi2,

kus on nabla-operaator ja /xi tähistab osatuletise võtmise operaatorit muutuja xi järgi.

Laplace'i operaator on saanud nimetuse prantsuse matemaatiku Pierre-Simon de Laplace'i (1749–1827) järgi. Laplace kasutas antud operaatorit esmakordselt taevamehaanikas, kus ta gravitatsioonivälja potentsiaalile rakendatuna annab konstandi kordse massi tiheduse. Selle võrrandi Δf = 0 üldisemat kuju nimetatakse tänapäeval Laplace'i võrrandiks.

Laplace'i operaator eri koordinaadistikes

Kahemõõtmelises ruumis

Laplace'i operaatori rakendamine kahe muutuja funktsioonile f(x,y) annab ristkoordinaatides x ja y'

Δf=2fx2+2fy2

Polaarkoordinaatides kehtib

Δf=1rr(rfr)+1r22fθ2.

Kolmemõõtmelises ruumis

Kolmes dimensioonis on Laplace'i operaatori kuju olulisemates koordinaadisüsteemides järgmine:

Ristkoordinaatides:

Δf=2fx2+2fy2+2fz2.

Silindrilistes koordinaatides:

Δf=1ρρ(ρfρ)+1ρ22fθ2+2fz2.

Sfäärilistes koordinaatides:

Δf=1r2r(r2fr)+1r2sinθθ(sinθfθ)+1r2sin2θ2fϕ2.

(θ  tähistab sfäärilist laiust ja ϕ sfäärilist pikkust).

Avaldise 1r2r(r2fr) võib asendada samaväärse avaldisega 1r2r2(rf).

N dimensioonis

N-dimensionaalsetes sfäärilistes koordinaatides, mis on parametriseeritud kujul x=rθN, kus r[0,+), θSN1, on Lapalace'i operaatoril kuju

Δf=2fr2+N1rfr+1r2ΔSN1f

kus ΔSN1 on Laplace'i-Beltrami operaator N1 dimensionaalsel sfääril ehk sfääriline Laplace'i operaator.

Avaldise 2fr2+N1rfr võib asendada samaväärse avaldisega 1rN1r(rN1fr).

Laplace'i operaator diferentsiaalvõrrandites

Laplace'i operaator esineb paljudes olulistes diferentsiaalvõrrandites. Neist mõned on:

Laplace'i võrrand:

Δf=0,

kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse harmoonilisteks funktsioonideks.

Biharmooniline võrrand:

Δ2f=0,

kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse biharmoonilisteks funktsioonideks.

Poissoni võrrand:

Δf=g,

kus g on teadaolev funktsioon.

Lainevõrrand:

Δf=1c22ft2,

kus c on laine liikumise kiirus.

Difusioonivõrrand:

ft=kΔf

kus k on konstant.

Schrödingeri võrrand kvantmehaanikas:

iϕt=22mΔϕ+Vϕ,

kus ϕ on lainefunktsioon, on taandatud Plankci konstant, m on osakese mass ja Von potentsiaalne energia.

Vaata ka

Viited

Mall:Viited

Välislingid

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)