Ühe muutujaga ruutvõrratus

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mall:ToimetaAeg Ühe muutujaga ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust üldkujuga ax2+bx+c>0 või (ax2+bx+c<0 või ax2+bx+c0 või ax2+bx+c0), milles a, b ja c on antud arvud (a0) ja x on tundmatu.

Ruutvõrratuse lahendamise etapid

Olgu meil antud ruutvõrratus kujul ax2+bx+c<0. Ruutvõrratuse lahendamist alustame esmalt ruutfunktsiooni y=ax2+bx+c nullkohtade leidmisest. Selleks lahendame ruutvõrrandi ax2+bx+c=0. Järgnevalt kanname reaalarvude teljele leitud nullkohad ning skitseerime ruutfunktsiooni graafiku. Ruutfunktsiooni graafiku skitseerimisel peame pidama meeles:

  • kui a>0 (ruutliikme kordaja on positiivne), siis ruutfunktsiooni graafikuks olev parabool avaneb üles
  • kui a<0 (ruutliikme kordaja on negatiivne), siis ruutfunktsiooni graafikuks olev parabool avaneb alla

Näide 1

Lahendame ruutvõrratuse x29x+140.

  • lahendame ruutvõrrandi x29x+14=0 ja saame lahenditeks x1=2 ja x2=7;
  • Kanname reaalarvude teljele leitud nullkohad ning joonestame läbi leitud punktide ruutfunktsiooni graafikuks oleva parabooli. Kuna ruutliikme kordaja on positiivne, avaneb parabool üles.
  • leiame jooniselt, milliste väärtuste korral on y0. Saame vastuseks: x[2;7]. Seda võib märkida üles ka kujul 2x7

Näide 2

Lahendame ruutvõrratuse 16x2+24x90.

  • Mugavuse huvides korrutame võrratuse läbi -1, et saada ruutliikme kordaja positiivseks. Siinkohal peame meeles, et negatiivse arvuga korrutades muutub võrratuse märk vastupidiseks:

16x2+24x9>0|(1)16x224x+9<0

  • Järgnevalt leiame ruutfunktsiooni y=16x224x+9 nullkohad, lahendades ruutvõrrandi 16x224x+9=0

Lahenditeks saame x1=x2=0,75

  • Kanname reaalarvude teljele leitud nullkohad ning joonestame läbi leitud punktide ruutfunktsiooni graafikuks oleva parabooli. Piirkondade leidmiseks vaatame algteksti. Kuna ruutliikme kordaja on negatiivne, avaneb parabool alla.
  • Võrratuste lahenditeks on kõik mittenegatiivsed reaalarvud. Ainukeseks lahendiks tuleb seetõttu x=0,75

Näide 3

Lahendame võrratuse kujul (x+1)(3-2x)>0. Selleks leiame esimese sammuna väärtused, millal korrutis (x+1)(3-2x)=0. Korrutis on null siis, kui üks tema liikmetest on võrdne nulliga. Järelikult (x+1)=0x=1 ja (32x)=0x=32. Kanname saadud punktid reaalarvude teljele ja joonestame välja ruutfunktsiooni graafikuks oleva parabooli. Parabool avaneb alla, sest avades sulud (x+1)(3-2x) saame ruutliikme kordajaks negatiivse arvu. Graafikult võime lugeda, et võrratuse lahenditeks on vahemik 1<x<32

Kirjandus