Võrratus

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mall:ToimetaAeg

Võrratuseks nimetatakse kahte avaldist, mis on ühendatud märgiga <,>,,.

Võrdustega sarnaselt jagunevad võrratused arvvõrratusteks ja muutujaid sisaldavateks võrratusteks. Võrratused, mis sisaldavad märki <,>, on ranged võrratused. Võrratused, mis sisaldavad märki ,, on mitteranged võrratused. Muutuja neid väärtusi, mille asendamiselmuutujat sisaldavasse võrratusse saadakse tõene arvvõrratus, nimetatakse võrratuse lahenditeks. Näiteks võrratuse x>1 lahenditeks on kõik 1-st suuremad reaalarvud.

Näited

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui ühel võrratusel on muudetud pooled vastupidiseks teise võrratuse suhtes, sellisel juhul muutub ka märk vastupidiseks.

Näiteks: 4>3x ja 3x<4

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui ühes võrratuses on toodud mingi arv või muutuja teisest võrratusest üle teisele poole. Sellisel juhul tekib tühjale poolele 0.

Näiteks: a+2>0 ja a>2

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui jagada võrratuse mõlemaid pooli ühe ja sama positiivse arvuga, jättes võrratuse märgi endiseks.

Näiteks: 3x<21+6x:3 ja x<7+2x

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui tuua kõik võrratuses olevad muutujad ühele poole ning arvud teisele poole ning lahendada võrratus.

Näiteks: 3t6>9 ja t>5

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui a<b ja b<c, siis a<c.

Näiteks: a>b,b>2 ja a>2

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui korrutada positiivsete liikmetega samapidiseid võrratusi, jättes võrratuse märgi samaks.

Näiteks: x>1,y>1 ja xy>1

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui jagada või korrutada võrratuse mõlemaid pooli ühe ja sama negatiivse arvuga, muutes võrratuse märgi vastupidiseks.

Näiteks: 25t12 ja t2

  • Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui üks muutuja on suurem kui teine muutuja ning mõlemad muutujad lahutada mingist arvust. Sellisel juhul muutub märk vastupidiseks.

Näiteks: c>d ja 1c<1d

Vaata ka

Kirjandus