Keemiline potentsiaal

Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi $i$ aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.

Keemilist potentsiaali ${\mu }_i$ defineeritakse matemaatiliselt kui termodünaamilise potentsiaali osatuletist komponendi moolide arvu $n_i$ järgi, kusjuures olekuparameetrid ($T$, $p$) ja teiste komponentide hulgad on konstantsed:

${\mu }_i\equiv {\left(\frac{\partial G}{\partial n_i}\right)}_{T,p,n_j\ne n_i},$

kus $\partial G$ on füüsikalise süsteemi Gibbsi vabaenergia muutus ja $\partial n_i$ on komponendi ainehulga muutus.

Puhta aine keemiline potentsiaal sõltub ainult temperatuurist ja rõhust, segu või lahuse potentsiaal ka kontsentratsioonist või osarõhust.

Keemilise potentsiaali muutuse mõõtühik on džaul mooli kohta (J/mol).

Keemilise potentsiaali mõiste võttis 1874. aastal kasutusele USA teadlane Josiah Willard Gibbs.

Vaata ka

• Gibbsi vabaenergia