Kahe muutuja funktsioon

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Funktsioon ƒ on kahe muutuja funktsioon, kui eksisteerivad hulgad X, Y ja Z nii, et

f:X×YZ ehk f(x,y)=zxXyYzZ

kus X × Y on X ja Y otsekorrutis.

Näiteks, kui on täisarvude hulk ja + on naturaalarvude hulk (v.a. null), siis on ratsionaalarvude hulk nii, et

={mn:m,n+}

ehk igale ratsionaalarvule vastab jagatis m/n. Iga arvupaar m ja n on kahe muutuja funktsioon hulga suhtes.

Kahe reaalmuutuja funktsioon

Hulgal D on määratud kahe reaalmuutuja funktsioon z = ƒ(x,y), kui igale arvupaarile (x; y) ehk punktile P(x; y) hulgast D on mingi eeskirja f abil seatud vastavusse täpselt üks reaalarv z ning seda märgitakse nii:

z=f(x,y),(x,y)Dehk z=f(P),PD

kus

  • x, y on sõltumatud muutujad ehk argumendid;
  • z on funktsiooni ƒ väärtus ehk sõltuv muutuja;
  • D on funktsiooni ƒ määramispiirkond.

Funktsiooni ƒ muutumispiirkond on Z={z|z=f(x,y);(x,y)D}.

Kahe reaalmuutuja funktsiooni määramispiirkond

Kahe muutuja funktsiooni määramispiirkonda kujutab teatud punktide hulk tasandil. Lihtsamatel juhtudel koosneb kahe muutuja funktsiooni määramispiirkond joontega piiratud tasapinna osadest; piirkonda piiravat joont nimetatakse piirkonna rajajooneks. Piirkonna punkte, mis ei asetse rajajoonel, nimetatakse piirkonna sisepunktideks.

Ainult seesmistest punktidest koosnevat piirkonda nimetatakse lahtiseks piirkonnaks. Kui aga piirkonda kuuluvad ka kõik rajapunktid, siis nimetatakse piirkonda kinniseks. Piirkonda nimetatakse tõkestatuks, kui leidub selline konstant C, et piirkonna mistahes punkti P kaugus koordinaatide alguspunktist on väiksem kui C.

Näide

Kahe muutuja funktsiooni

f(x,y)=1x2y2

määramispiirkond on 1x2y2 ≥ 0 ehk x2+y2 ≤ 1 .

Funktsiooni määramispiirkonda kujutab seega ühikulise raadiusega ringi punktide hulk xy-tasandil, kusjuures ringi keskpunkt on (0;0) ehk koordinaattelgede alguspunktis, ehk iga punkt P=(x;y) nii, et x2+y2 ≤ 1 .

Funktsiooni

 f(x,y)=ln(x+y)

määramispiirkond on x+y > 0 ehk y > x. Funktsiooni määramispiirkonda kujutab seega punktide hulk xy-tasandil, mis jäävad sirgest y=x üles.

Kahe reaalmuutuja funktsioonide tuletised

Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) osamuut x järgi:  Δxz=f(x+Δx,y)f(x,y).

Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) osamuut y järgi:  Δyz=f(x,y+Δy)f(x,y).

Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) täismuut:  Δz=f(x+Δx,y+Δy)f(x,y).

Üldjuhul  ΔzΔxz+Δyz.

Funktsiooni z=f(x,y) osatuletiseks x järgi nimetatakse vastava osamuudu  Δxz ja muudu  Δx suhte piirväärtust  Δx lähenemisel nullile:

zx=zx=limΔx0ΔxzΔx=limΔx0f(x+Δx,y)f(x,y)Δx.

Funktsiooni z=f(x,y) osatuletis y järgi on seega

zy=zy=limΔy0ΔyzΔy=limΔy0f(x,y+Δy)f(x,y)Δy.

II järku osatuletis x järgi: zxx=x(zx)=2zx2.

II järku osatuletis y järgi: zyy=y(zy)=2zy2.

II järku segatuletised x ja y järgi: zxy=2zxy=zxyjazyx=2zyx=zyx.

Näide

Koonuse ruumala V sõltub selle kõrgusest h ja raadiusest r :

V(r,h)=πr2h3.

Funktsiooni V osatuletis r järgi on

Vr=2πrh3,

mis näitab koonuse ruumala muutumise kiirust kui selle raadius muutub ja kõrgus jääb muutumatuks. Osatuletis h järgi on

Vh=πr23,

mis näitab koonuse ruumala muutumise kiirust kui selle kõrgus muutub ja raadius jääb muutumatuks.

Teoreem segatuletistest

Kui funktsioon z=f(x,y) ja tema osatuletised zx,zy,zxyjazyx on punktis P (x; y) ning selle mingis ümbruses määratud ja pidevad, siis selles punktis

2zxy=2zyx

Kahe reaalmuutuja funktsiooni ekstreemumid

Kahe muutuja funktsioonil z=f(x,y) on punktis P0(x0,y0) lokaalne maksimum, kui  f(x0,y0)>f(x,y) kõigi punktile P0 küllalt lähedaste ja temast erinevate punktide (x,y) korral.

Kahe muutuja funktsioonil z=f(x,y) on punktis P0(x0,y0) lokaalne miinimum, kui  f(x0,y0)<f(x,y) kõigi punktile P0 küllalt lähedaste ja temast erinevate punktide (x,y) korral.

Näide

Funktsioonil z=f(x,y)=(x1)2+(y2)21 on miinimum punktis P0(1;2), kuna

 f(1;2)=1 ning (x1)2>0, kui x≠1 ja (y2)2>0, kui y≠2 ja seetõttu (x;y)(1;2) , siis f(x,y)=(x1)2+(y2)21>1=f(1;2).

Ekstreemumi piisavad tingimused

A:=2zx2,B:=2zy2,C:=2zxy on funktsiooni z=f(x,y) teist järku tuletised punktis P0(x0,y0).

Olgu mingis punktis P0(x0,y0) funktsiooni f(x,y) osatuletised kuni kolmanda järguni (k. a.) pidevad ja olgu punkt P0(x0,y0) funktsiooni f(x,y) statsionaarne punkt, s.t.

f(x0,y0)x=0,f(x0,y0)y=0.

Siis punktis P0(x0,y0) :

  • on funktsioonil f(x,y) lokaalne maksimum, kui ABC2>0 ja A<0;
  • on funktsioonil f(x,y) lokaalne miinimum, kui ABC2>0 ja A>0;
  • ei ole funktsioonil f(x,y) ei maksimumi ega miinimumi, kui ABC2<0;
  • küsimus jääb lahtiseks kui ABC2=0.

Näide

Funktsiooni z=x2xy+y2+3x2y lokaalsete ekstreemumite leidmine.

Esimest järku osatuletised on zx=2xy+3,zy=x+2y2.

Võrrandisüsteemi {2xy+3=0x+2y2=0 lahendid on x=43;y=13.

Seega on funktsiooni z=x2xy+y2+3x2y statsionaarseks punktiks P0(43;13).

Teist järku tuletised selles punktis on A=2zx2=2,B=2zy2=2,C=2zxy=1.

ABC2=22(1)2=41=3

Kuna ABC2>0 ja A>0 siis on punkt P0(43;13) funktsiooni z=x2xy+y2+3x2y miinimumpunkt.

Funktsiooni z=x2xy+y2+3x2y lokaalseks miinimumiks on zmin=43.

Vaata ka