Otsingu tulemused

[[Kategooria:Matemaatiline analüüs]] [[Kategooria:Matemaatiline füüsika]] ...

...räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]]; dispersioonist hüdrogeoloogias vaata [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]]}} == Matemaatiline definitsioon == ...

...e Sitteri ruum''', ka ''n-mõõtmeline de Sitteri ruum'' on [[matemaatiline füüsika|matemaatilises füüsikas]] [[sümmeetriline ruum|maksimaalselt sümmeetriline] ...

...ri ruum''', ka ''n-mõõtmeline anti – de Sitteri ruum'' on [[matemaatiline füüsika|matemaatilises füüsikas]] [[sümmeetriline ruum|maksimaalselt sümmeetriline] ...

Gradiendi mõiste on laialdaselt kasutusel nii matemaatikas endas kui ka [[füüsika]]s, [[keemia]]s jm. Näiteks [[elektrostaatiline väli |elektrostaatilise väl [[Kategooria:Füüsika]] ...

[[Kategooria:Matemaatiline analüüs]] [[Kategooria:Füüsika]] ...

...– Newtoni [[gravitatsioonikonstant]] ja <math>T_{\mu\nu}</math> – [[aine (füüsika) aine|aine]] [[energia-impulsi tensor]]. *[[Üldrelatiivsusteooria#Matemaatiline kirjeldus|Üldrelatiivsusteooria matemaatiline kirjeldus]] ...

[[Kategooria:Matemaatiline füüsika]] ...

...ada näiteks [[maapind|maapinna]] kallakut [[geograafia]]s ja [[kiirus]]t [[füüsika]]s. [[Kategooria:Matemaatiline analüüs]] ...

...äägib ellipsi ja teiste koonuselõigete ekstsentrilisusest; astronoomia ja füüsika mõiste kohta vaata artiklit [[Orbiidi ekstsentrilisus]]; ekstsentrilisuse ==Matemaatiline käsitlus== ...

...a saab võtta, ületab alati iga etteantud arvu.'' ("[[Füüsika (Aristoteles)|Füüsika]]" 207b 8) [[Džainism|Džainistlik]] matemaatiline tekst "[[Surya Prajnapti]]" liigitab kõik arvud kolmeks: loendamatu, lugema ...

'''Elektrostaatika''' on [[füüsika]] [[teadusharu|haru]], mis uurib [[inertsiaalsüsteem |inertsiaalse taustsüs ...mb'i seadus]] (1785), millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. ...

...umine''' ([[inglise keel|inglise keeles]] ''simple harmonic motion'') on [[füüsika]]s süsteemi [[võnkumine]], kus taastav [[jõud]] on võrdeline [[Siire (mehaa ...estata. Teine tuntud näide lihtharmoonilisest võnkumisest on sumbuvuseta [[Matemaatiline pendel|matemaatilise pendli]] võnkumine. ...

'''Liikumine''' ehk '''mehaaniline liikumine''' on [[füüsika]]s ([[mehaanika]]s) [[keha]]de või [[osake]]ste [[asukoht|asukoha]] pidev m Tänapäeva [[füüsika]]s võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel [[Vaatleja (teadus)|vaatleja]] ...

[[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]]i '''tuletis''' on [[matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] üks põhimõisteid. Funktsiooni tuletis min [[Füüsika]]s on [[Kohavektor|kohavektori]] tuletiseks aja järgi [[hetkkiirus]], kiiru ...

...selt klassikaliste [[Galilei teisendused|Galilei teisendustega]] [[Newtoni füüsika]]s sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööram [[Kategooria:Matemaatiline füüsika]] ...

...e keemia|füüsikalises keemias]] nimetatakse ideaalgaasiks [[reaalgaas]]i [[matemaatiline mudel|matemaatilist mudelit]], milles eeldatakse, et [[masspunkt]]idena käs [[Klassikaline füüsika|Klassikalise füüsika]] ideaalse gaasi mudelis eeldatakse, et kõik gaasi osakesed on mõõtmeteta [ ...

...'' on [[Inseneriteadused|inseneriteaduses]], [[rakendusmatemaatika]]s ja [[füüsika]]s oluline [[teoreem]] [[dimensionaalanalüüs]]is. Määramaks [[Matemaatiline pendel|matemaatilise pendli]] väikese amplituudiga võnkumiste perioodi ''T' ...

...ath>, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on [[Funktsioon (matemaatika)|matemaatiline funktsioon]], mis näitab algosakese [[Kvantmehaanika|kvantmehaanilist]] ole 1920. ja 1930. aastatel arendati kvantmehaanikat edasi [[Matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] ja [[Lineaaralgebra|lineaaralgebraga]]. Ma ...

...teooria valdkonda. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi [[Ruum (füüsika)|ruumis]]. Vaadeldes mingi keskkonna üksikut punkti, milles laine levib, to ...\ddot{x} \propto -x</math>).<ref>{{Raamatuviide|autor=I. Saveljev|pealkiri=Füüsika|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=175}}</ref> ...