Otsingu tulemused
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
- ...sest hulgast iseendasse; mõnikord mõistetakse teisenduse all [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ehk kujutust üldse.}} '''Teisenduseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s [[kujutus]]t mingist [[hulk|hulgast]] iseendasse.<ref> M. Kilp, Algebra ...1 KB (133 sõna) - 10. jaanuar 2024, kell 18:12
- ...osas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Atkins, Loretta Jones|pealkiri=Keemia alused. Teekond teadmiste juurde. Neljas väljaanne|aasta=2012|koht=New York|kirjas ...1 KB (167 sõna) - 28. november 2022, kell 07:15
- ...is]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Atkins, Loretta Jones|pealkiri=Keemia alused. Teekond teadmiste juurde. Neljas väljaanne|aasta=2012|koht=New York|kirjas ...|Aatomorbitaalide]] kirjeldamisel kasutatakse lainefunktsiooni [[Argument (matemaatika)|argumentidena]] [[Sfäärilised koordinaadid|sfäärilisi polaarkoordinaate]] ...7 KB (899 sõna) - 6. aprill 2024, kell 17:06
- == Teoreetilised alused == ...iks, kuna objekt muudab vaid teda läbiva signaali amplituudi [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioonina]] [[Koordinaat|koordinaadist]], jättes valguse [[faas]]i muu ...10 KB (1223 sõna) - 18. juuni 2018, kell 10:53
- ...(või [[klass (matemaatika)|klass]]id), millel on täpselt samad [[element (matemaatika)|elemendid]], on võrdsed. ...parajasti need hulgad, mis rahuldavad predikaati ''P''. Niiviisi tavalise matemaatika [[definitsioon]]id töötavadki, kui nad on taandatavad hulgateooria terminit ...8 KB (1171 sõna) - 18. detsember 2023, kell 09:00
- {{See artikkel|räägib matemaatika mõistest; muusika mõiste kohta vaata artiklit [[Muusikaline hulgateooria]]} ...is uurib [[hulk]]ade üldisi omadusi, samuti [[järjestus]]i ja muid [[seos (matemaatika)|seos]]eid ning mõningaid muid valdkondi. ...11 KB (1472 sõna) - 12. jaanuar 2023, kell 03:22
- '''Stabiilse sobitamise probleem''' on [[matemaatika]]s, [[majandusteadus]]es ja [[informaatika]]s esinev probleem, kus tuleb ka ...i.<ref name="aF8jX" /> 1984. aastal näitas Roth, et süsteemi teoreetilised alused olid samad, mis Gale'i ja Shapley kaheksa aastat hiljem avaldatud artiklis, ...7 KB (878 sõna) - 31. august 2024, kell 22:50
- '''Aksioom''' ehk '''postulaat''' on [[matemaatika]]s väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väi [[Kategooria:Matemaatika alused]] ...8 KB (1084 sõna) - 4. august 2024, kell 00:51
- ...eerivad]] struktuurisisesed ''binaarsuhted'' <math> r_{ij} </math> [[rühm (matemaatika)|rühma]] <math> {AutG} </math> tipupaari- ehk binaarorbiitide <math>\Omega_ ...aphs.ee/Fundamentals.pdf Graafide identifitseerimise ja süstematiseerimise alused] (pdf) ...8 KB (1014 sõna) - 8. märts 2021, kell 13:53
- '''Graafiteooria''' on [[matemaatika]] haru, mille uurimisobjektiks on [[graaf]]. See on defineeritud kui moodus Mõned peavad graafiteooriat [[matemaatika]] osaks, mille eripäraks olevat objektide geomeetriline käsitlemine<ref nam ...18 KB (2255 sõna) - 30. november 2024, kell 22:30
- <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Enn Kasak|pealkiri=Loogika alused|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=261}}</ref> ....ms.ut.ee/LTMS.00.019/2018_spring/uploads/Main/kon.pdf|Pealkiri=Diskreetne Matemaatika I. Kevad 2018. Loengukonspekt.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Täpsustus=Teoreem ...13 KB (1835 sõna) - 15. august 2023, kell 02:11
- ...ormaalne süsteem|formaalne esitus]] ja tüübisüsteemide uurimise valdkond [[matemaatika]]s ja [[informaatika]]s. ...emaatika alused|alust matemaatikale]]. Kaks tüübiteooriat, mida on pakutud matemaatika alusteooriateks on [[Alonzo Church]]i [[tüübitud lambda-arvutus]] ning [[Pe ...17 KB (2574 sõna) - 16. jaanuar 2024, kell 00:31
- {{Main|Meetrika (matemaatika)}} '''[[Meetrika (matemaatika)|Meetrika]]''' defineerib selle, kuidas on võimalik ruumis mõõta kaugusi ka ...26 KB (3647 sõna) - 26. juuli 2024, kell 21:11
- == Meetodi füüsikalised alused == ...tada tütarnukliidi sisaldust kivimis enne selle kristallumist ning [[Tõus (matemaatika)|sirge tõusust]] ([[E (arv)|e]]<sup>λt</sup> - 1) saab arvutada kivimi vanu ...33 KB (4251 sõna) - 13. märts 2025, kell 05:31
- ...mis on mõõdetud, ja φ on spektromeetri (mitte materjali) töö [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]].<ref name="B" /> *objekti alused; ...14 KB (1843 sõna) - 12. november 2024, kell 15:08
- | tegevusala = [[Füüsika]]<br>[[Loodusfilosoofia]]<br>[[Matemaatika]]<br>[[Astronoomia]] ...es [[The King's School]]is [[ladina keel|ladina]] ja [[kreeka keel]]t ning matemaatika aluseid; ühel kooli [[raamatukogu]] aknalaual on tänini tema allkiri. Newto ...21 KB (2762 sõna) - 20. november 2024, kell 21:15
- ...või [[impulsimoment|impulsimomendil]]) said olla ainult teatud [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]ed. Sellist üleminekut nimetatakse suuruste [[kvantimine (füüsika ...tus]]e. Samal ajal formuleeris [[John von Neumann]] kvantmehaanika range [[matemaatika|matemaatilise]] baasi, mida ta kirjeldas [[1932]]. aastal ilmunud raamatus. ...22 KB (2873 sõna) - 19. detsember 2023, kell 10:35
- Ptolemaios kirjutas "[[Almagest]]i", 13 raamatust koosneva matemaatika- ja astronoomiatraktaadi. See teos jäi keskaja lõpuni astronoomia standardt ...ti eraklikult, aga pidi olema pärit jõukast perekonnast, mis võimaldas tal matemaatika ja astronoomiaga tegelemist. Ta tundis hästi ka filosoofiat, eriti [[platon ...25 KB (3292 sõna) - 14. märts 2024, kell 14:26
- ...ntaalseid avastusi [[matemaatika]]s ([[kvaternioonid]], [[vektoranalüüs]]i alused, [[variatsioonarvutus]], ([[kompleksarv]]ude mõiste põhjendus), [[analüütil === Matemaatika === ...36 KB (3577 sõna) - 23. august 2024, kell 21:35
- | koolkond = arvutamise matemaatilised alused | valdkonnad = matemaatika, [[loogika]], [[matemaatika filosoofia]] ...32 KB (4338 sõna) - 9. veebruar 2025, kell 14:30