Astmehulk

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Astmehulga {x, y, z} elemendid kaasaarvamise järjekorras.

Astmehulk ehk potentshulk on matemaatikas hulk, mis koosneb antud hulga S kõigist alamhulkadest (kaasa arvatud tühi hulk ja hulk S ise).Mall:Sfn

Zermelo-Fraenkeli aksiomaatikas postuleerib astmehulga olemasolu astmehulga aksioom, mille järgi igal hulgal on olemas astmehulk.Mall:Sfn

Hulga S astmehulka tähistatakse kujul Mall:Math, Mall:Math, (S), (S) või Mall:Math. Tähis Mall:Math tähistab õigupoolest hulka, mille elemendid on kõik funktsioonid hulgast S mõnda kahe elemendiga hulka (näiteks {0,1}); seda kasutatakse sellepärast, et hulga S astmehulk on selle funktsioonide hulgaga võrdvõimas.Mall:Sfn

Näide

Kui S on hulk {x,y,z}, siis kõik S-i alamhulgad on:

  • {} (märgitud ka kui või , tühi hulk või nullhulk)
  • {x}
  • {y}
  • {z}
  • {x,y}
  • {x,z}
  • {y,z}
  • {x,y,z}

Seega on hulga S astmehulk {{},{x},{y},{z},{x,y},{x,z},{y,z},{x,y,z}}

Omadused

Kui S on lõplik hulk võimsusega |S|=n (hulga S elementide arv on n), siis on hulga S kõigi alamhulkade arv |(S)|=2n.Mall:Sfn

Cantori diagonaaltõestus näitab, et hulga astmehulk (olgu hulk lõpmatu või mitte) on alati suurema võimsusega kui hulk ise, mis tähendab, et astmehulk on alati suurem kui hulk ise.

Hulga S astmehulk koos ühendi, ühisosa ja täiendi tehetega on algeline näide Boole'i algebrast.

Seos indikaatorfunktsiooniga

Indikaatorfunktsioon hulga S alamhulga A puhul on funktsioon hulgast S kahe elemendiga hulka {0,1}, mida tähistatakse kui IA:S{0,1}. Selline funktsioon näitab seda, kas hulga S element kuulub alamhulka A või mitte. Kui hulga S element x kuulub alamhulka A, siis IA(x)=1, ning muul juhul 0. Iga hulga S alamhulga A puhul eksisteerib indikaatorfunktsioon IA. Kirjapilt XY tähistab hulgateoorias hulka, mis sisaldab kõiki funktsioone hulgast Y hulka X. Hulk {0,1}S, mis koosneb seega igast funktsioonist hulgast S hulka {0,1}, koosneb kõigi hulga S alamhulkade indikaatorfunktsioonidest. Teisisõnu on {0,1}S vastavuses ehk bijektiivne astmehulgaga (S). Kuna iga element hulgast S vastab kas arvule 0 või 1 mistahes funktsiooni puhul hulgast {0,1}S, omab see funktsioonide hulk võimsust 2n. Kuna arv 2 võib olla hulgateoorias defineeritud kui {0,1} (näiteks von Neumanni ordinaalarvude puhul), kirjutatakse (S) ka kui 2S. Seega on samuti tõene, et|2S|=2|S|.

Viited

Mall:Viited

Kirjandus