Laplace teisendus

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 20. august 2024, kell 07:05 kasutajalt imported>EdgarsBot (korduvviidete ühendamine)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mall:Liita

Laplace'i teisendus on funktsiooni integraalteisendus, mis teisendab ajadomeeni funktsiooni f(t), kus muutuja t [0,) Laplace'i sagedusdomeeni funktsiooniks F(s), kus s on kompleksarv s=σ+jω, σ on reaalosa ning ω imaginaarosa. [1] Kõnealune teisendus on nimetatud Laplace’i teisenduseks prantsuse matemaatiku, füüsiku ja astronoomi Pierre-Simon Laplace’i (1749−1827) auks, kes kasutas seda teisendust esmakordselt oma tõenäosusteooria alases töös aastal 1782.[2]

Laplace'i teisendus on tööriist, mida kasutatakse palju inseneriteaduses. Dünaamilist juhtimissüsteemi, olgu see siis elektriline, mehaaniline, termiline, hüdrauliline jne, saab esitada diferentsiaalvõrrand<iga. Süsteemi diferentsiaalvõrrand tuletatakse süsteemi reguleerivate füüsikaliste seaduste järgi. Süsteemi kirjeldava diferentsiaalvõrrandi lahendamise hõlbustamiseks teisendatakse võrrand algebralisele kujule. See teisendus tehakse Laplace'i teisendustehnika abil. [3] Laplace'i pöördteisenduse abil saab teisendada sagedusdomeeni funktsiooni tagasi ajadomeeni funktsiooniks. [4] Laplace'i teisendust kasutatakse palju juhtimissüsteemides ja robootikas, samuti signaalitöötluses ja elektroonikas.

Laplace'i teisendamisel tehtavad sammud

Definitsioon

Teisendust kujul


F(s)=[f(t)]=0f(t)estdt,

mis seab funktsioonile f vastavusse funktsiooni F, nimetatakse funktsiooni f Laplace’i teisenduseks.

Kui eksisteerib lõplik piirväärtus

limτ0τestf(t)dt,

siis integraal

0estf(t)dt

koondub ja funktsioonil on olemas Laplace'i teisendus, vastasel juhul integraal hajub ja funktsioonil ei ole Laplace'i teisendust.[5]

Oluline on tähele panna, et Laplace'i teisendus on defineeritud ainult t0,s0 korral. [6]

Tingimused

Laplace'i teisendus eksisteerib ainult teatud funktsioonide klassil ja sellesse klassi kuuluvaid funktsioone nimetatakse originaalideks. Funktsiooni f nimetatakse originaaliks, kui see rahuldab järgmisi tingimusi:

Tükiti pideva funktsiooni graafik.

1. Funktsioon on tükiti pidev lõigus [a,b], kui leidub lõplik jaotus osalõikudeks punktidega a=κ1<κ2<...<κn=b, (n) nii, et igas vahemikus (κi,κi+1) on funktsioon f pidev ja punktid κi, i{1,...,n}, on funktsiooni f katkevuspunktideks. Funktsioon f on tükiti pidev poollõigus [0,), kui ta on iga N>0 korral tükiti pidev lõigus [0,N].

2. Funktsioon f on eksponentsiaalse kasvuga σ poollõigus [0,), kui leiduvad konstandid M>0 ja σ0 nii, et iga t0 korral

|f(t)|Meσt. [5] [4]

Omadused

Allpool on välja toodud mõned Laplace'i teisenduse omadused. [7]

Olgu meil funktsioonid f(t) ja g(t), millel leiduvad vastavad Laplace'i teisendused F(s) ja G(s). Teisendustele rakenduvad järgmised omadused:

1. Lineaarsus.

af(t)+bg(t)aF(s)+bG(s);


2. Diferentseerimine.

f(n)(t)snF(s)k=1nsnkf(k1)(0)

3. Integreerimine.

0tf(x)dx1sF(s)

4. Korrutamine.

f(t)g(t)12πjF(s)G(s)

5. Konvolutsioon.

f(t)g(t)F(s)G(s)


Põhifunktsioonide teisendus

Laplace'i teisendus integraalina 0f(t)e(st)dt, kus f(t)=t, s=0.55 ning joonealune pindala on 3.306 ning Laplace'i teisendus kujul F(s)=1s2. Graafikul on näha, et punkti koordinaatideks on (s,(F(s)).

Järgnev tabel näitab kõige levinumate funktsioonide Laplace'i teisendusi. [8]

Laplace'i teisendused
Funktsioon f Laplace'i teisendus [f](s)
1 1s
t 1s2
tn n!sn+1 , n
eat 1sa
cos(at) ss2+a2
sin(at) as2+a2
cosh(at) ss2a2
sinh(at) as2a2
eatcos(bt) b(sa)2+b2
eatsin(bt) sa(sa)2+b2
δ(t) 1

Viited

Mall:Viited