Schwarzschildi meetrika

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 16. jaanuar 2025, kell 06:44 kasutajalt imported>Hirvelaid
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Schwarzschildi meetrika ehk Schwarzschildi singulaarsus (ka Schwarzschildi lahend) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend üldrelatiivsusteoorias. See kirjeldab gravitatsioonivälja, mis ümbritseb vaakumis paiknevat sfäärilist massijaotust, millel puudub elektrilaeng ja impulsimoment, eeldusel, et kosmoloogilise konstandi väärtus on null. See lahend lähendab hästi aeglaselt pöörlevate kehade, nagu planeedid ja tähed, gravitatsioonivälja. Selle leidis 1916. aastal Karl Schwarzschild ja mõned kuud hiljem sõltumatult Johannes Droste. Birkhoffi teoreemi järgi on Schwarzschildi meetrika Einsteini väljavõrrandite kõige üldisem sfääriliselt sümmeetriline vaakumlahend.

Schwarzschildi must auk on must auk, mida kirjeldab Schwarzschildi meetrika. Vastavalt Birkhoffi teoreemile on iga must auk, millel puudub elektrilaeng ja impulsimoment, Schwarzschildi must auk. Kuna viimase ainsaks füüsikaliseks parameetriks on mass, siis on sama massiga (mittepöörlevad ja mittelaetud) mustad augud teineteisest eristamatud. Schwarzschildi musta auku ümbritseb sündmuste horisont, mille asukoht on antud Schwarzschildi raadiusega. Viimane määrab ühtlasi musta augu suuruse. Sündmuste horisont pole füüsiline pind ning musta auku vabalt langev vaatleja ei märkaks sündmuste horisonti läbides midagi erilist (kui järk-järgult kasvavad loodelised jõud välja arvata). Kuna sündmuste horisondi tagant välise vaatlejani informatsiooni ei jõua, siis on igasugune paigalseisev ja mittelaetud massijaotus, mis on väiksem oma Schwarzschildi raadiusest, Schwarzschildi must auk.

Schwarzschildi must auk võib omada suvaliselt suurt massi. Matemaatiliselt on lubatud ka negatiivse massiga lahendid, mis kirjeldavad valget auku.

Schwarzschildi meetrika

Schwarzschildi meetrika on sfäärliselt sümmeetriline aegruum, mis on defineeritud muutkonnal

×(E3O)×(0,)×S2

kus E3 on kolmemõõtmeline eukleidiline ruum ja S2E3 on kahemõõtmeline sfäär. Sfäärlisele sümmeetriale vastav ortogonaalne rühm SO(3)=SO(E3) pöörab tegureid E3O või S2 ümber alguspunkti O jättes esimese teguri, , muutumatuks. Schwarzschildi lahend rahuldab Einsteini väljavõrrandeid vaakumis ning kehtib seega vaid väljaspool graviteeruvat keha. See on väline lahend. Keha sisese gravitatsioonivälja leidmiseks tuleb leida sobiv sisemine lahend, mis on omakorda vaja keha pinnal välise lahendiga kokku sobitada.[1].

Schwarzschildi koordinaatides (t,r,θ,ϕ) on Schwarzschildi meetrika (või samaväärselt omaaja joonelement) antud järgmise avaldisega

g=c2dτ2=(1rsr)c2dt2+(1rsr)1dr2+r2gΩ,

kus gΩ on kahemõõtmelise sfääri meetrika, gΩ=(dθ2+sin2θdφ2), ning

  • dτ2 on ajasarnaste trajektooride korral positiivne ning τ on mööda seda trajektoori liikuva vaatleja omaaeg,
  • c on valguse kiirus,
  • t on ajakoordinaat (vastab ajale mõõdetuna mustast august lõputult kaugel asuva vaatleja poolt),
  • r on radiaalkoordinaat (see vastab musta auku ümbritseva sfääri ümbermõõdule, mis on jagatud by 2π'ga, kuid, kuna ruum on kõver, siis mitte kaugusele sfääri keskpunktist),
  • Ω on punkt sfääril S2,
  • θ on laiuskraad,
  • ϕ on pikkuskraad,
  • rs on keha Schwarzschildi raadius; lahendi ainus parameeter, mis on seotud keha massiga M kui rs=2GM/c2, kus G on gravitatsioonikonstant.

Schwarzschildi meetrika on singulaarne kui r=0. See singulaarsus on füüsikaline, kuna Riemanni tensorist moodustatud skalaarsed invariandid, nagu Kretschmanni skalaar, on selles punktis singulaarsed. Ülalantud meetrika näib olevat singulaarne ka sündmuste horisondil, kui r=rs, kuid see singulaarsus on kõrvaldatav sobiva koordinaatide valikuga (vt allpool) ent pole seega füüsikaline. Schwarzschildi meetrika on Schwarzschildi koordinaatides defineeritud järelikult kas seespool või väljaspool sündmuste horisonti. Kui rrs, siis läheneb Schwarzschildi meetrika asümptootiliselt tasase aegruumi Lorentzi meetrikale. Enamiku taevakehade Schwarzschildi raadius on mitu suurusjärku väiksem nende raadiusest, näiteks Maa on Schwarzschildi raadius 9 mm ja Päikesel 3 km.

Alternatiivsed koordinaadisüsteemid

Schwarzschildi meetrikat saab esitada erinevates koordinaadisüsteemides. Sobiv koordinaatide valik võimaldab esile tuua lahendi erinevaid omadusi. Järgnevalt on ära toodud mõned enam kasutatavad koordinaadisüsteemid.

Alternatiivsed koordinaadisüsteemid[2]
Koordinaadisüsteem Joonelement Märkused Omadused
Eddingtoni–Finkelsteini koordinaadid
(sisenevad)
(1rsr)dv2+2dvdr+r2gΩ Regulaarne tuleviku horisondil
--mineviku horisondi asukoht on v=
Eddingtoni–Finkelsteini koordinaadid
(väljuvad)
(1rsr)du22dudr+r2gΩ Regulaarne mineviku horisondil.
Laieneb läbi mineviku horisondi.
Tuleviku horisondi asukoht on u=
Gullstrandi–Painlevé'i koordinaadid (1rsr)dT2±2rsrdTdr+dr2+r2gΩ Regulaarne (+ tuleviku/-mineviku) horisondil.
Isotroopsed koordinaadid (1rs4R)2(1+rs4R)2dt2+(1+rs4R)4(dx2+dy2+dz2) R=x2+y2+z2[3]
Kehtib vaid väljaspool sündmuste horisonti: R>rs/4
Isotroopsed valguskoonused igal ajahetkel.
Kruskali–Szekeresi koordinaadid 4rs3rerrs(dT2dR2)+r2gΩ T2R2=(1rrs)errs Regulaarne horisondil.
Võimaldab aegruumi maksimaalselt laiendada.
Lemaître koordinaadid dT2+rsrdR2+r2gΩ r=(32(R±T))23rs13 Regulaarne tuleviku/mineviku horisondil.

Ülalantud tabelis on kasutatud naturaalseid ühikuid - valguse kiirus on võetud võrdseks ühega. gΩ=dθ2+sin2θdφ2 on kahemõõtmelise sfääri meetrika. Erinevates lahtrites tähistavad R ja T erinevaid koordinaate.

Vaata ka

Viited

Mall:Viited