Impulsimoment

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas dünaamiline suurus, mis on seotud pöördliikumisega.[1]

Impulsimomendi tähis on L ja mõõtühik njuutonmeetersekund (n·m·s).


Punktmassi impulsimoment

Punktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on

𝐋=𝐫×𝐩=𝐫×m𝐯,

kus r on osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p = mv impulss. × tähistab vektorkorrutist. Impulsimoment fikseeritud punkti r0 suhtes on

𝐋=(𝐫𝐫0)×𝐩.

Näiteks nurkkiirusega ω piki ringjoont raadiusega r tiirleva punktmassi impulsimomendi moodul on

L=mr2ω.

Osakeste süsteemi impulsimoment

Paljudest osakestest koosneva süsteemi koguimpulsimoment on osakeste impulsimomentide summa:

𝐋=i𝐫i×mi𝐯i,

kus ri on i-nda osakese kohavektor, vi selle kiirus ja mi selle mass. (Σi tähistab summat üle kõigi osakeste.)

Impulsimoment ja massikese

Osakeste süsteemi jaoks on tihti otstarbekas vaadleda impulsimomenti süsteemi massikeskme

𝐑=1Mimi𝐫i

suhtes, kus

M=imi.

tähistab süsteemi kogumassi. Nende suuruste abil saab süsteemi impulsimomendi jagada kahte ossa

𝐋=𝐋0+𝐑×M𝐕,

kus V = dR/dt on massikeskme liikumise kiirus ja

𝐋0=i(𝐫i𝐑)×mi(𝐯i𝐕),

on impulsimoment taustsüsteemis, kus massikese on paigal, ent kirjeldab seega süsteemi "sisemist" impulsimomenti. Suurus R × M V kirjeldab aga massikeskme liikumisest tingitud impulsimomenti.

Jäiga keha impulsimoment

Nurkkiirusega ω ümber oma sümmeetriatelje pöörleva jäiga keha impulsimoment on

𝐋=Iω.

kus I on keha inertsimoment vaadeldava sümmeetriatelje suhtes.

Impulsimomendi jäävus

Kui osakesele mõjub jõud F, siis on impulsimomendi muutumise kiirus võrdne jõumomendiga M = r × F:

d𝐋dt=𝐌.

Osakeste süsteemi koguimpulsimoment on võrdne süsteemile mõjuvate väliste jõudude momentide summaga:

d𝐋dt=i𝐌i.

Seega isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv – viimane väide väljendab impulsimomendi jäävuse seadust.

Tuginedes Noetheri teoreemile saab impulsimomendi jäävuse järeldada ruumi isotroopsusest, st asjaolust, et ruum on igas suunas ühesugune.

Impulsimoment relatiivsusteoorias

Relatiivsusteoorias kirjeldab impulsimomenti impulsimomendi 2-vorm rp, kus r on osakese kohavektor aegruumis ja p on energia-impulsi 4-vektor ning ∧ tähistab väliskorrutist. Et impulsimoment on Noetheri teoreemi kaudu seotud ruumi isotroopsusega, siis pole see kõverates aegruumides üldjuhul jääv.

Impulsimoment kvantmehaanikas

Kvantmehaanikas saab impulsimoment võtta vaid diskreetseid väärtuseid, mis on taandatud Plancki konstandi poolarv kordsed. Samuti pole impulsimomendi suund kvantmehaanikas määratud – kvantsüsteemi jaoks saab korraga täpselt määratud olla vaid impulsimomendi projektsioon ühele fikseeritud teljele.

Kvantmehaanikas kirjeldatakse vaadeldavaid suurusi olekuvektoritele mõjuvate operaatorite abil. Orbitaalset impulsimomenti kirjeldab impulsimomendi operaator

𝐋^=𝐱^×𝐩^,

mis on koordinaatesituses kujul

𝐋^=i(𝐫×),

kus on nabla-operaator. Orbitaalne impulsimomendi (projektsiooni) väärtused saavad olla vaid täisarv kordsed.

Lisaks viimasele võib osake omada ka sisemist impulsimomenti ehk spinni, mille väärtused võivad olla poolarv kordsed. Spinni kirjeldatakse vastava spinni operaatorga S. Spinniga osakese koguimpulssi kirjeldab operaator

𝐉^=𝐋^+𝐒^.

Impulsimomendi operaatori komponentide vahel kehtivad kanoonilised kommutatsiooniseosed

[J^l,J^m]=in=13εlmnJ^n,

kus εlmn on (täielikult antisümmeetriline) Levi-Civita sümbol ja [X,Y]=XYYX on kommutaator. Neid seoseid rahuldavad eraldi ka L ja S komponendid.

Vaata ka

Viited

Mall:Viited

  1. ENE 3. köide, 1988