Vedelikusamba rõhk

Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi, siis rõhub vedelik (näiteks vesi) nii anuma seintele kui ka vees olevale kehale. Mistahes kujuga anuma põhja kohale (või vedelikus asetseva keha kohale) võib paigutada mõtteliselt toru. Selles torus olevat vett võib vaadelda vedelikusambana. Vedelikusammas rõhub raskusjõu tõttu anuma põhja pinnale. Kui vedelikusamba poolt avaldatav raskusjõud $F$ jagada toru ristlõike pindalaga $A$, siis saame vedeliku poolt avaldatava rõhu

$p=\frac{F}{A}$.

Jõud $F$ on võrdne veesamba massi $m$ ja raskuskiirenduse $g$ korrutisega $F=mg$, kusjuures mass $m$ põhja pinna $F$ ühiku (m²) kohta on võrdne veesamba kõrguse $h$ ja vee tiheduse $\rho$ korrutisega $m=h\rho$. Siit järeldub, et vedeliku rõhku anuma põhja pinnaühikule väljendab valem

$p=h\rho g,$

kus

$p$ on veesamba rõhk (paskalites, 1 Pa = 1 N/m²);

$h$ on veesamba kõrgus (meetrites);

$\rho$ on vedeliku tihedus (vee tihedus $\rho$ ≈ 1.000 kg/m³);

$g$ on raskuskiirendus ($g$ ≈ 9,81 m/s²).

Ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedelikusamba kõrguse h, vedeliku tiheduse ρ ja vaba langemise kiirenduse g korrutisega.

Veesamba rõhule liitub õhurõhk $p_0$ veesamba kohal.

Vaata ka

• Hüdrostaatiline rõhk