Rühma toime

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Matemaatikas kuuluvad rühma toime juurde rühm (G,*) "aktiivse" osana ja hulk "passiivse" osana. Elemendi gG toime hulgal X on selle hulga teisendus. Seejuures toimivad elemendid g,hG hulga X elementidel nii, et korrutise g*h toime vastab kummagi toime järjestikusele rakendamisele (toimete kompositsioonile).

Toimivat rühma G nimetatakse teisenduste rühmaks. Hulka X koos rühma G toimega hulgal X nimetatakse G-hulgaks.

Kui hulga X juures on oluline struktuur, olgu siis algebraline, geomeetriline või topoloogiline, peetakse rühma toimet lubatavaks ainult juhul, kui ta säilitab selle struktuuri.

Rühma toime võimaldab algebras, geomeetrias ja teistes matemaatika harudes kirjeldada objektide sümmeetriaid sümmeetriarühmade abil. Siin on esiplaanil selle hulga uurimine, millel hulk toimib. Teiselt poolt võib etteantud rühma toime sobivalt valitud hulkadel anda rühmateoorias olulist informatsiooni toimiva rühma struktuuri kohta. Sel juhul on esiplaanil toimiva rühma uurimine.

Sissejuhatav näide: kuubirühm ja kuubi diagonaalid

ABCDEFGH olgu kuubi tipud tavalises tähistuses, st ABCD ja EFGH on vastastahud (esimene pilt). Kuubi pööre ümber telje, mis ühendab nende kahe tahu keskpunkte, (teine pilt) toob kaasa järgmise tippude vahetuse:

ABCDA   ja samal ajal
EFGHE.

Pöördega vahetatakse ka (samal ajal) neli kuubi diagonaali, nimelt

AGBHCEDFAG.

Veel üks sümmeetriakujutus, peegeldus tasandi ABGH suhtes (neljas pilt), jätab kaks diagonaali AG ja BH paigale ning vahetab teised kaks

CEDF   ja   DFCE..

Kuubil on aga ka sümmeetriakujutusi, mis diagonaale omavahel ei vaheta, nimelt peegeldus keskpunkti suhtes (kolmas pilt). See kujutab

AGA   ja samal ajal
BHB   ja samal ajal
CEC   ja samal ajal
DFD.

Seejuures iga diagonaal kujutub iseendaks.

Öeldakse, et kuubi sümmeetriate rühm (kuubirühm ehk oktaeedrirühm) toimib tippude hulgal, servade hulgal, diagonaalide hulgal jne. Järgnevas on vaadeldud toimet diagonaalidele.

Iga diagonaalide paari korral (joonisel paar CE ja DF) leidub peegeldus tasandi suhtes, mis vahetab need omavahel ära ning jätab kõik teised diagonaalid paigale, nimelt selle tasandi suhtes, mis sisaldab paigalejäävaid diagonaale. Niisugust ühe paari vahetust nimetatakse transpositsioonks, ja need transpositsioonid tekitavad kogu nelja diagonaali permutatsioonide sümmeetrilise rühma. Et neid permutatsioone on 4!=24 ning sümmeetriateisendusi, mis jätavad kõik diagonaalid paigale, on kaks (identsusteisendus ja peegeldus punkti suhtes), siis on kuubi sümmeetriateisendusi

242=48.

Definitsioon

(Vasakpoolne) toime

Rühma (G,*) (vasakpoolne) toime hulgal X on binaarne tehe

:G×XX;(g,x)gx,

järgmiste omadustega:

  1. kõikide xX korral ex=x, kus e on rühma G neutraalne element,
  2. kõikide g,hG,xX korral (g*h)x=g(hx).

Siis öeldakse, et rühm G toimib (vasakult) hulgal X, ja nimetatakse hulka X koos selle rühma toimega (vasakpoolseks) G-hulgaks.

Neist nõudmistest järeldub, et iga gG korral on kujutus ϑg:XX;xgx, bijektsioon (pöördteisendus ϑg1 on ϑg1:XX;xg1x). Sellepärast ei ole rühma elemendi g toime mitte ainult teisendus, vaid hulga X substitutsioon, ja rühma G toimmet hulgal X võib samastada r homomorfismiga rühmast (G,*) sümmeetrilisse rühma (Sym(X),).

Parempoolne toime

Analoogselt vasakpoolse toimega on parempoolne toime binaarne tehe

:X×GX;(x,g)xg,

kus

  1. xe=x kõikide xX korral, kus e on rühma G neutraalne element,
  2. x(g*h)=(xg)h kõikide g,hG,xX korral.

Erinevus vasakpoolsete ja parempoolsete toimete vahel seisneb viisis, kuidas hulgal X toimivad tehted g*h. Vasakpoolse toime puhul toimib kõigepealt h ja siis g, parempoolse toime puhul on järjekord vastupidine.

Parempoolsest toimest saab konstrueerida vasakpoolse toime, esitades seda vasturühma vasakpoolse toimena või ka pannes rühma elemendi vasakpoolse toime asemele elemendi g1 parempoolse toime. Igale parempoolsele toimele vastab vasakpoolne toime

:G×XX;(g,x)gx:=xg1,

sest

ex=xe1=xe=x

ja

(g*h)x=x(g*h)1=x(h1*g1)=(xh1)g1=(hx)g1=g(hx).

Analoogselt saab muuta vasakpoolset toimet parempoolseks. Et vasakpoolsel ja parempoolsel toimel ei ole olemuslikku erinevust, siis järgnevalt tuleb juttu ainult vasakpoolsetest toimetest.

Veel mõisteid

Orbiit

Olgu rühma (G,*) toime hulgal X. Iga xX korral nimetatakse siis hulka

Gx:={gxgG}

elemendi x orbiidiks. Orbiidid moodustavad hulga X klassijaotuse. Orbiidi elementide arvu (või võimsust) nimetatakse ka orbiidi pikkuseks. Väljavalitud x0X korral nimetatakse eeskirjaga

ggx0

antud kujutust GX orbiidikujutuseks.

Orbiidid on ekvivalentsiklassid ekvivalentsusseose

xy

suhtes, mis on defineeritud nii: leidub gG nii, et gx=y.

Ekvivalentsiklasside hulka GX:={GxxX} nimetatakse orbiidiruumiks.

Fundamentaalpiirkond

Mall:Vaata

Olgu X topoloogiline ruum ja G rühm, mis toimib hulgal X. Punkti xX korral tähistagu Gx punkti x orbiiti. Siis nimetatakse hulka FX ruumi X fundamentaalpiirkonnaks, kui ühisosa GxF on iga xX korral on üheelemendiline hulk.[1]

Näide

Ruut on [0,1)×[0,1) on ruumi 2 fundamentaalpiirkond teisenduste rühma 2 suhtes. Iga punkti (x,y)2 saab esitada kujul (u+m,v+n), kus (m,n):=(x,y)2 ja (u,v):=(xm,yn)[0,1)×[0,1).

Transitiivsed ja teravalt transitiivsed toimed

Rühma G toimet hulgal X nimetatakse (lihtsalt) transitiivseks või öeldakse "rühm G toimib (lihtsalt) transitiivselt hulgal X“, kui iga kahe elemendi x,yX puhul leidub gG nii, et gx=y. Sel juhtumil leidub ainult üks orbiit, mis hõlmab kogu hulga X. Kui peale selle on rühma element g, mille korral gx=y kahe suvalise elemendiga x,yX üheselt määratud, siis nimetatakse rühma toimet teravalt (lihtsalt) transitiivseks.

Kui ka iga kahe erineva x1,x2X ja iga kahe erineva y1,y2X korral leidub rühma element gG, mille korral gx1=y1 ja gx2=y2, siis nimetatakse rühma toimet kahekordselt transitiivseks ja kui lisaks leidub alati parajasti üks rühma element, millel on see omadus, siis nimetatakse rühma toimet teravalt kahekordselt transitiivseks.

Mall:Pooleli

Viited

Mall:Viited

  1. Guido Walz. Fundamentalbereich – Lexikon der Mathematik, 1. trükk, Spektrum Akademischer Verlag: Mannheim/Heidelberg 2000, ISBN=3-8274-0439-8.