Mulla poorsus
Mulla poorsus
Mulla poorsus on mulla tahkete osakeste vahelistes avades ja õõnsustes paiknev vesi ja õhk. Mulla poorsus jaguneb 6-eks: seotud veega täidetud poorsus, liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus, raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus, kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus, aeratsioonipoorsus, mulla üldpoorsus.[1][2]
Poor
Poor on mullas olev ava või õõs, mis on ebakorrapärase suuruse või kujuga. Mulla poorides paikneb vesi ja õhk. Poorsus on mulla füüsikalise ja bioloogilise seisundi üks olulisemaid näitajaid. Poorsus on tähtis mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist.[1]
Mulla üldpoorsus
Mulla üldpoorsus (Pü%) näitab nii struktuuriagregaatidesiseste ja -vaheliste pooride summaarset osakaalu mulla üldmahus protsentides. See leitakse mulla lasuvustiheduse (Dm) ja tahke faasi tiheduse (De) põhjal:[1][3]
Seotud veega täidetud poorsus
Seotud veega täidetud poorsus (Ps%) arvutatakse maksimaalse hügroskoopsuse (Wmh) ja lasuvustiheduse (Dm) järgi:[1]
Liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus
Liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus(Pk1%) leitakse kapillaarsidemete katkemise veemahutavuse (Wkk) ja taimede närbumisniiskusega (Wnärb):[1]
Raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus
Raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus (Pk2%) on tähtis, sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille korral saadakse maksimaalne saak. See leitakse väliveemahutavuse (Wv) ja kapillaarsidemete katkemise veemahutavusega (Wkk):[1]
Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus
Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus (Pk3%) võetakse arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. Selle poorsuse puhul lähtutakse arvutamisel kapillaarsest (Wk) ja väliveemahutavusest (Wv):[1]
Aeratsioonipoorsus
Aeratsioonipoorsusest (Paer%) sõltub mulla õhustatus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. Aeratsioonipoorsus sõltub otseselt mulla veesisaldusest. Väliveemahutavuse juures on aeratsioonipoorsus leitav üldpoorsuse (Pü) ja maksimaalse veemahutavuse (Wmaks) põhjal:[1]