Magnetiline polarisatsioon

Magnetiline polarisatsioon (tähis $J$, ühik tesla) on füüsikaline suurus makroskoopiliste keskkondade elektrodünaamika valdkonnast. Seda tuleb eristada dielektrilisest polarisatsioonist. Magnetiline polarisatsioon iseloomustab magnetvoo tihedust magnetmaterjalis, tähis $B_m$, millest on lahutatud magnetvälja osa vaakumis $B_0$:

$\begin{array}{cc}J& =B_m-B_0\\ & =B_m-{\mu }_0\cdot H,\end{array}$

kus ${\mu }_0$ on magnetiline konstant ja $H$ on magnetvälja tugevus.

Magnetiline polarisatsioon $J$ on seotud magnetvoo tihedusega vaakumis $B_0$ magnetilise vastuvõtlikkuse ${\chi }_m$ kaudu:

$J={\chi }_m\cdot B_0$

ja materjali magneetumusega $M$ magnetiise konstandi ${\mu }_0$ kaudu:

$J={\mu }_0\cdot M.$