Kolmnurga võrratus
Kolmnurga võrratuseks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga külgede omadust, mis väidab, et kolmnurga iga kahe külje summa on suurem kui kolmas külg või on sellega võrdne.[1][2]
Teiste sõnadega kolmnurga küljed ja on seoses
Eukleidese geomeetrias käsitletakse kolmnurga võrratust kauguse teoreemina, kus kasutatakse vektoreid ja ning nende pikkusi:
Eukleidese geomeetria

Eukleides tõestas kolmnurga külgede pikkuste võrratust tasapinnalises geomeetrias kasutades joonist 1. Järgnev tõestus on välja toodud Eukleidese raamatus "Elemendid".
Alustatakse kolmnurgaga . Küljele moodustatakse võrdhaarne kolmnurk nii, et külg on külje pikendus.
Seejärel väidetakse, et nurk , nii et külg .
Kuid , nii et külgede summa on , mis tõestab kolmnurga külgede pikkuste võrratust.[3][4]
Võrratusest tulenevad valemid
Võrratus teisel kujul
Võrratusest tulenevalt kehtivad kolmnurga külgede
ja
vahel järgmised seosed:

Sellest valemist järeldub
Eelnevatest valemitest tuleneb, et
Seda saab panna kirja valemina
mis on sama mis [6]
Kolmnurga võrratuse juhud
Kui on antud kolm külge ja , kus on pikim külg, siis tulenevalt -külje pikkusest saab võrratus esineda kolmel kujul:
- (summavektor vektorite käsitluses)
- , kus -külje pikkus on vähesel määral väiksem kui ja summa.
Näide kolmnurga võrratuse kasutamisest
Näide kahel hulknurgal
Olgu meil hulknurk ja selle sees kolmnurk .
Tõestame, et kus on ümbermõõt ehk kõikide külgede summa.
- Rakendame kolmnurga võrratust kolmnurkadele ja
- Saame ja
- Liidame võrratused: ehk
- Liites võrratuse mõlemale poolele suuruse
- Saame ehk [7]
Kolmnurga võrratus vektorruumis
Kui on antud normeeritud vektorruum siis üks normi määratlevaks tingimuseks on kolmnurga võrratus:
Sellest tuleneb kolmnurga reegel, mis seisneb selles, et geomeetriliste vektorite ja summavektoriks nimetatakse vektorit, mis on suunatud vektori alguspunktist vektori lõpp-punkti ning summavektori pikkus on väiksem kui ja pikkuste summa.[8]
Meetriline ruum
Olgu mitte tühi meetriline ruum ning funktsioon üle reaalarvude. Üheks meetrilise ruumi tingimuseks on:
Igale paarile on vastavusse seatud reaalarv mis on ja vaheline kaugus: (absoluutväärtus või moodul arvude ja vahest).[10]
Tõestame antud aksioomi lähtudes kauguse definitsioonist.
korral:
(M1)
(M2) kui
(M3)
(M4) [9]
Tagurpidi kolmnurga võrratus
Tuletame meetrilise ruumi eeltoodud aksioomist tagurpidi kolmnurga võrratust.
korral:
Teisendame võrratust eelmises peatükis mainituid sammude M3 ja M4 abil:
ja sellest tuleneb
ning saame
mis on tagurpidi kolmnurga võrratus.[9]
Tagurpidi kolmnurga võrratus omab kuju kus ehk meetrilise (ja normeeritud) ruumi kaugus. Sellest tulenevalt on kolmnurga tõestus järgmine:
mis tähendabki seda, et
Tõestame, et tagurpidi kolmnurga võrratus kasutab fundamentaalset kolmnurga võrratust eeldades, et :
Ning kui paneme mõlemad võrratused kokku, saame
Vaata ka
Viited
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKhamsion ilma tekstita. - ↑ Mall:Netiviide
- ↑ Mall:Netiviide
- ↑ Mall:Raamatuviide
- ↑ Mall:Netiviide
- ↑ Mall:Netiviide
- ↑ Mall:Netiviide
- ↑ Mall:Netiviide
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Mall:Raamatuviide
- ↑ Mall:Raamatuviide
- ↑ Mall:Cite book