Otsingu tulemused
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Vasted lehekülje pealkirjades
- # ''R'' on liitmise suhtes [[Abeli rühm]]: kehtivad [[samasus (algebra)|samasus]]ed ...5 KB (611 sõna) - 14. oktoober 2023, kell 23:02
- '''Mooduliks''' üle [[ring (algebra)|ring]]i nimetatakse [[üldalgebra]]s [[vektorruum]]i üldistust, mille puhu ...koht [[kommutatiivne algebra|kommutatiivses algebras]] ja [[homoloogiline algebra|homoloogilises algebras]] ning nad on laialt kasutusel [[algebraline geomee ...3 KB (501 sõna) - 8. mai 2019, kell 08:01
- '''Jagamisega algebra''' on [[matemaatika]]s selline [[algebra üle korpuse]], kus iga elemendi ''a'' ja [[nullelement|nullelemendist]] eri Ainus lõplikumõõtmeline jagamisega algebra üle kompleksarvude korpuse on kompleksarvude korpus ise. Üldisemalt on ains ...1 KB (124 sõna) - 14. märts 2013, kell 16:54
Vasted lehekülje tekstides
- * [[Algebra põhiteoreem]]i järgi on [[kompleksarvude korpus]] algebraliselt kinnine. [[Kategooria: Algebra]] ...568 baiti (71 sõna) - 8. aprill 2020, kell 17:14
- '''Jagamisega algebra''' on [[matemaatika]]s selline [[algebra üle korpuse]], kus iga elemendi ''a'' ja [[nullelement|nullelemendist]] eri Ainus lõplikumõõtmeline jagamisega algebra üle kompleksarvude korpuse on kompleksarvude korpus ise. Üldisemalt on ains ...1 KB (124 sõna) - 14. märts 2013, kell 16:54
- ...antsuse [[matemaatik]], kelle töö [[algebra]]s oli tähtis samm tänapäevase algebra suunas. Ta kasutas valemites tähti parameetritena. Ametilt oli ta jurist. ...835 baiti (122 sõna) - 13. veebruar 2018, kell 19:54
- ...], kusjuures esimese omadusega defineeritakse lahutamistehe.<ref> M. Kilp, Algebra I (2005) </ref> ...1 KB (142 sõna) - 14. oktoober 2023, kell 22:59
- ...vahelise [[vastastikmõju]] korral kõigi [[elektrilaeng|elektrilaengute]] [[algebra]]line summa jääv: ...423 baiti (48 sõna) - 29. juuli 2017, kell 04:52
- [[Kategooria:Algebra]] ...340 baiti (48 sõna) - 10. jaanuar 2013, kell 17:54
- [[Kategooria:Algebra]] ...492 baiti (58 sõna) - 15. märts 2013, kell 01:36
- {{See artikkel| räägib algebra mõistest; skalaarse suuruse kohta vaata artiklit [[Skalaarne suurus]]; info ...aaride''' all mõistetakse [[matemaatika]]s [[arv]]e või üldisemalt [[ring (algebra)|ring]]i elemente, mis osalevad [[skalaariga korrutamine|skalaariga korruta ...3 KB (357 sõna) - 2. detsember 2019, kell 15:57
- ...eoreem]], mis seob [[algebraline hulk|algebralise hulga]] mõiste [[ideaal (algebra)|ideaal]]iga [[polünoomide ring]]is üle [[algebraliselt kinnine korpus|alge Olgu <math>k</math> mis tahes [[korpus (algebra)|korpus]] (näiteks [[ratsionaalarvude korpus]]) ja olgu <math>K</math> sell ...3 KB (451 sõna) - 5. juuni 2019, kell 15:35
- mis tahes ''a''∈''A'' korral<ref> M. Kilp, Algebra I (1998), lk 17 </ref>. ...494 baiti (59 sõna) - 15. veebruar 2009, kell 18:33
- [[Kategooria:Algebra]] ...664 baiti (100 sõna) - 20. november 2024, kell 18:16
- ...d [[null|0]]-iga (üldisemalt: [[korpus (matemaatika)|korpus]]e või [[ring (algebra)|ring]]i [[nullelement|nullelemendiga]]). Nullmaatriksit tähistatakse kreek ...608 baiti (71 sõna) - 12. märts 2013, kell 13:22
- [[Kategooria:Algebra]] ...539 baiti (63 sõna) - 10. mai 2009, kell 18:01
- '''De Morgani seadused''' on [[Boole'i algebra]]s ja [[lausearvutus]]es kasutusel olevat kaks põhisamaväärsust. ...532 baiti (83 sõna) - 7. mai 2019, kell 09:24
- [[Kategooria:Algebra]] ...465 baiti (61 sõna) - 12. märts 2013, kell 11:32
- '''Mooduliks''' üle [[ring (algebra)|ring]]i nimetatakse [[üldalgebra]]s [[vektorruum]]i üldistust, mille puhu ...koht [[kommutatiivne algebra|kommutatiivses algebras]] ja [[homoloogiline algebra|homoloogilises algebras]] ning nad on laialt kasutusel [[algebraline geomee ...3 KB (501 sõna) - 8. mai 2019, kell 08:01
- [[Kategooria:Algebra]] ...808 baiti (96 sõna) - 15. märts 2013, kell 01:36
- ...te]], [[topoloogiline vektorruum|topoloogiliste vektorruumide]], [[moodul (algebra)|moodul]]ite vms '''tensorkorrutis''' (tähis ⊗) on küll detailides erineval ...kirjeldatakse tensorkorrutiste abil [[multilineaarvorm]]e. [[Kommutatiivne algebra|Kommutatiivses algebras]] ja [[algebraline geomeetria|algebralises geomeetr ...3 KB (468 sõna) - 4. aprill 2014, kell 15:49
- .... <ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (Valgus 1982) </ref> <ref> M. Kilp, Algebra I (1998), lk 16 </ref> ...682 baiti (81 sõna) - 8. november 2018, kell 12:31
- ...eb/20101025212900/http://math.ut.ee/pmi/kursused/ag/parring/Maatriksid.pdf Algebra ja Geomeetria - Maatriksid], lk 35</ref> ...937 baiti (129 sõna) - 2. juuli 2022, kell 06:12