Archimedese aksioom

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Achimedese aksioomi näitlik esitus. Kui tahes väikest lõiku A saab piisav arv kordi iseendaga kõrvuti asetades pikendada pikemaks etteantud lõigust B

Archimedese aksioom ütleb: mis tahes kahe suuruse y>x>0 korral leidub naturaalarv n, mille korral nx>y.

Geomeetriliselt on Archimedese aksioom tõlgendatav nii: kui meil on sirgel kaks lõiku, siis saab neist suuremat ületada, korrates väiksemat piisav arv kordi.

Järjestatud rühma või järjestatud korpust, milles kehtib Archimedese aksioom, nimetatakse vastavalt arhimeediliseks järjestatud rühmaks või arhimeediliseks järjestatud korpuseks.

Reaalarvude korpuse puhul võetakse Archimedese aksioomi mõnikord aksioomina. Järjestatud korpuse aksioomidest ja pidevuse aksioomist (järjestatud korpuse igal mittetühjal ülalt tõkestatud alamhulgal on ülemine raja) saab järeldada, et reaalarvud on arhimeediliselt järjestatud.

Kuigi väide on nime saanud Archimedese järgi, sõnastas selle juba Eudoxos oma suurusõpetuses.[1]

Archimedese aksioomi tõestus järjestatud korpuses pidevuse aksioomi põhjal

Olgu x>0.

Väide: Mis tahes y>x korral leidub naturaalarv n, mille korral nx>y.

Vastuväide: Leidub y>x, mille korral nxy kõigi naturaalarvude n korral.

Vastuväitest järeldub, et y on kõikide naturaalarvude n korral nx ülemine tõke. Koos pidevuse aksioomiga järeldub sellest, et eksisteerib vähim ülemine tõke y0. Kui aga nxy0 kõikide naturaalarvude n korral, siis ka (n+1)xy0 ning siis ka nxy0x kõikide naturaalarvude n korral. Ent siis on nx ülemiseks tõkkeks ka y0x. Et y0x<y0, siis järelikult y0 ei ole vähim ülemine tõke, mis on vastuolus y0 definitsiooniga. Järelikult peab vastuväide olema väär ja väide on tõestatud.

Järeldused Archimedese aksioomist

Iga arvu x korral leidub n1,n2 nii, et n1>x ja n2<x. Sellest järeldub: iga x korral leidub üheselt määratud arv n, mille korral

nx<n+1.

Seejuures tähistatakse arvu x täisosa n tähisega x või floor(x). Samuti eksisteerib üheselt määratud arv m, mille korral

m1<xm;

seda tähistatakse x või ceil(x). Seetõttu kehtib ka: mis tahes ε>0 korral leidub n, mille korral n>1/ε ja seetõttu ka 1/n<ε. Matemaatilises analüüsis on see seos kasulik näiteks jada koonduvuse või hajuvuse tõestamisel.

Archimedese aksioomist järeldub ka, et kahe reaalarvu a,b,a<b korral leidub alati ratsionaalarv q, mille korral a<q<b, ning et maturaalarvude hulk korpuses ei ole ülalt tõkestatud.

Mall:Pooleli

Viited

Mall:Viited

  1. Eukleides. [[Elemendid (Eukleides)|]], V, definitsioon 4: "Et neil on omavahel suhe, öeldakse suuruste kohta, mis mitmekordistatutena üksteist ületavad."