Aheldustasakaalutus

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aheldustasakaalutuse hääbumine. Mida rohkem ajas edasi, seda rohkem rekombinatsioonisündmusi toimub ja seda rohkem liiguvad alleelid aheldustasakaalutusest aheldustasakaalu. Teisisõnu: algselt sageli koos esinevad alleelid hakkavad üha harvemini koos esinema.

Aheldustasakaalutus (ingl linkage disequilibrium, lühend LD) on arvsuurus geneetikas, mis näitab erinevate lookuste alleelide omavahelist mittejuhuslikku seost.[1][2] Aheldustasakaalutus tugineb erinevate alleelisageduste kovariatsioonile, kuid vastupidi terminile ei pruugi see kovariatsioon tingimata tuleneda kahe lookuse geneetilisest aheldusest.

Aheldustasakaalutus on oluline mõõdik populatsioonigeneetikas, inimgeneetikas ja evolutsioonilises bioloogias. Sellega saab hinnata populatsiooni ajalugu ja evolutsiooni. Selle formuleerisid 1960. aastal Richard Lewontin ja Ken-Ichi Kojima.[3]

Definitsioon

Aheldustasakaalutusel on mitu definitsiooni. Kõik definitsioonid on aga ühel või teisel moel seotud suurusega D, mis on kahe alleeli esinemissageduse kovariatsioon.[2]

Algne definitsioon

Olgu meil kaks bialleelset lookust. Ühes lookuses on võimalikud alleelid A ja a ning teises lookuses on võimalikud alleelid B ja b. Alleelid A ja B esinevad populatsioonis vastavate sagedustega pAja pB. Kui haplotüüp (alleelide kogum) koosneb alleelidest A ja B, st meil on AB haplotüüp, siis selle haplotüübi sagedus on pAB. Sel juhul DAB=pABpApB, kus:

  • DAB on kahe erineva lookuse kahe alleeli esinemissageduse kovariatsioon;
  • pAB on haplotüübi AB sagedus populatsioonis;
  • pApB on alleeli A ja alleeli B koosesinemise sagedus.

Kui D=0, siis lookused on aheldustasakaalus ehk lookustele ei mõju mingit evolutsioonilist survet (näiteks looduslik valik). Kui D>0 või D<0, siis lookused on aheldustasakaalutuses.

Normaliseeritud kuju

Kuna D sõltub alleelisagedustest, siis erinevate lookustepaaride aheldustasakaalutuse võrdlemine ei ole võrdeline. Et erinevate lookustepaaride aheldustasakaalutust võrrelda, jagatakse D läbi selle maksimaalse võimaliku väärtusega. Seeläbi saadakse D normaliseeritud kuju, D.

Levinud kuju

Kõige levinum kuju aheldustasakaalutuse väljendamiseks on r2, mis defineeritakse järgnevalt:[2]

r2=D2pA(1pA)pB(1pB).

See on sarnane normaliseeritud kujule, sest isegi madalate alleelisageduste korral r2 võib sellegipoolest võrduda ühega.

Vaata ka

Viited