Logaritmiline diferentseerimine

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 14. märts 2013, kell 17:52 kasutajalt imported>Legobot (Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Logaritmiline diferentseerimine on funktsiooni diferentseerimise meetod, mille puhul kasutatakse funktsiooni ƒ logaritmilist tuletist

[ln(f)]=1ff.

Sellist võtet kasutatakse sageli juhul, kui lihtsam on diferentseerida funktsiooni logaritmi kui funktsiooni ennast. Seejuures kasutatakse logaritmi (eelkõige naturaallogaritmi) omadusi, mis teisendavad korrutist liitmiseks, jagatist lahutamiseks ja astendamist korrutiseks. Kui tegemist on funktsiooniga, kus argument on nii astme aluses kui ka astendajas, on logaritmilise diferentseerimise võte möödapääsmatu.

Ülevaade

Funktsiooni

y=f(x)

logaritmilist diferentseerimist alustatakse funktsioonist naturaallogaritmi võtmisega

lny=ln[f(x)].

Siin kasutatakse funktsiooni avaldise f(x) lihtsustamiseks logaritmi omadusi

log(ab)=loga+logb ,logab=logalogb ,logan=nloga .

Seejärel võetakse tuletis:

1yy=1f(x)f(x)

Lõpuks avaldatakse funktsiooni tuletis y', korrutades võrrandi mõlemad pooled avaldisega y, et vabaneda avaldisest 1/y :

 y=f(x)f(x)×y=f(x).

Näide

Funktsiooni y=xx logaritmiliseks diferentseerimiseks tuleb võtta funktsioonist naturaallogaritm.

 lny=lnxx=xlnx

Seejärel võtta võrrandi mõlemast poolest tuletis.

1yy=(xlnx)=(x)lnx+x(lnx)=1lnx+x1x=lnx+1

Tuletis  y avaldub järgmiselt:

y=(lnx+1)y=(lnx+1)xx

Funktsiooni y=xx tuletis on y=(lnx+1)xx.

Vaata ka