Bose-Einsteini statistika

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 15. aprill 2019, kell 09:24 kasutajalt imported>Iifar (top: pisitoimetamine)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul. Bose-Einsteini statistikale on iseloomulik, et igas kvantolekus võib korraga olla suvaline arv bosoneid. Kui ideaalne bosongaas on statistilises tasakaalus, määrab energiale Ei vastavas kvantolekus olevate osakeste keskmise arvu ni Bose-Einsteini jaotusvalem

ni=1e(Eiμ)/kT1

kus

k on Boltzmanni konstant,
T absoluutne temperatuur,
μ keemiline potentsiaal.

Viimane on kas null (muutuva osakeste arvuga süsteemis, nt. footongaasis) või negatiivne (viimasel juhul sõltub μ temperatuurist ja gaasi tihedusest). Bose-Einstein statistikat rakendatakse nt. tahke keha teoorias (kristallide soojusvõnkumised).