Kuldlõige

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 9. jaanuar 2025, kell 15:49 kasutajalt 2001:7d0:87d8:df00:1c1f:727a:a68a:5b05 (arutelu) (Vaata ka)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuldlõike suhtarv φ
Kahendsüsteemis 1,1001111000110111011...
Kümnendsüsteemis 1,6180339887498948482...
Kuueteistkümnendsüsteemis 1,9E3779B97F4A7C15F39...
Ahelmurd 1+11+11+11+1
Algebraline kuju 1+52

Kuldlõige (ka jumalik proportsioon, kuldne lõige, kuldne suhe) tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine).

Seda suhet tähistab matemaatiline konstant φ (fii), mis avaldub järgnevalt:

φ=1+52 

φ on irratsionaalarv, mille ligikaudne väärtus on 1,6180339887...

Seda konstanti nimetatakse kuldlõike suhtarvuks.

Arvutamine

Lõigu a suhe b-sse on nagu a+b suhe a-sse
Kuldlõike konstrueerimine

Kaks positiivset arvu a ja b on kuldlõikes φ, kui

a+ba=ab=φ.

See võrrand defineerib üheselt φ. Parempoolne võrrand näitab, et a=bφ, ning saab teha asenduse vasakpoolses osas, saades

bφ+bbφ=bφb.

Taandades b, saame tulemuseks

φ+1φ=φ.

Võrrandi mõlema poole korrutamine φ-ga ning liikmete ümberpaigutamine annab:

φ2φ1=0.

Selle ruutvõrrandi ainus positiivne lahend on

φ=12+521,6180339887...

Omadused

  • Kuldlõige rahuldab positiivsete reaalarvude hulgas unikaalset samasust:

1φ=φ1

Fibonacci jada

Mall:Vaata Fibonacci jada algab arvudega 0 ja 1 ning ülejäänud liikmed leitakse rekursiivselt kahe eelneva liikme summast. Jada esimesed liikmed on 0 1 1 2 3 5 8 13 21 34 55 89 ... . Saab näidata, et Fibonacci jada liikme jagatis sellele vahetult eelneva liikmega läheneb kuldlõikele, kui piki jada edasi liikuda. Seega käitub Fibonacci jada asümptootiliselt kui geomeetriline jada, mille teguriks on kuldlõige.

Mall:Peidetud

Fibonacci jada ja kuldlõike vaheline tihe seos väljendub samuti asjaolus, et Fibonacci jada liige fn kohal n on esitatav kujul

fn=φn(φ)n5=φn(1φ)n5,

kus φ on kuldlõige.

Esteetika

Kuldlõige on loodusest sageli leitav suhe. Nii on näiteteks päevalill ja inimese keha kuldlõikes[1] . Ja seepärast pole mingi ime, et seda hakati kasutama mujal. Renessansi aegadest saati on paljude kunsti ja arhitektuuri teoste kavandamisel lähtutud kuldlõikest. Kasutati seda küll tunduvalt varem – näiteks juba Egiptuse püramiidide puhul. Antiikajast tuntud ehitisest kasutati kuldlõiget näiteks Parthenoni juures. Hilisemast ajast on tuntumad kuldlõiget kasutavad teosed arhitektuuris Notre Dame'i katedraal, kunstis Leonardo da Vinci "Vitruviuse mees" ning "Püha õhtusöömaaeg". Ka Stradivariuse viiulid on kuldlõikes. Tänapäeval andis kuldlõikele müstilise varjundi Dan Brown oma "Da Vinci koodiga".

Vaata ka

Viited

Mall:Viited

Välislingid

Mall:Commonskat-tekstina

  1. Tim Glynne-Jones, The Book of Numbers, lk 16-19, Arcturus, 2008, ISBN 978-0-572-03331-6