Termodünaamiline potentsiaal

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 28. august 2023, kell 09:01 kasutajalt imported>LAviki (Kasutatud de : Thermodynamisches Potential)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Termodünaamiline potentsiaal on termodünaamikas olekufunktsioon, mis sobivalt valitud sõltumatute olekuparameetrite (loomulike muutujate) korral määrab täielikult termodünaamilise süsteemi omadused.[1]

Termodünaamiliste potentsiaalide kontseptsiooni võttis kasutusele Pierre Duhem 1886. aastal. Josiah Willard Gibbs kasutas oma artiklites terminit fundamentaalsed funktsioonid.

Ühe suletud süsteemi ühendamisel teisega saavutab ühendatud süsteem termodünaamilise tasakaalu, kui kogu süsteemi entroopia saavutab maksimumi. Sel juhul on ka kahe süsteemi kõik intensiivsed parameetrid ühesuurused: temperatuur T1=T2, rõhk p1=p2 ja keemiline potentsiaal μ1=μ2.

Keskne termodünaamilinei potentsiaal on siseenergia U. Teisi termodünaamilisi potentsiaale saab tuletada Legendre’i transformatsiooni kaudu siseenergiast U(S,V,N), mille olekuparameetrid on entalpia S, ruumala V ja osakeste arv süsteemis N=NAn, kus NA on Avogadro arv ja n on ainehulk moolides.

Siseenergia olekufuntsioonist U(S,V,N) saadakse teiste termodünaamiliste potentsiaalide olekufunktsioonid olekuparameetreid Legendre’i transformatsiooni abil jõrgmiselt teisendades:

Nende kolme muutujapaari (S-T. V-p, N-μ) alusel on võimalikud 23=8 termodünaamilist potentsiaali. Enamkasutatavad termdünaamilised potentsiaalid on siseenergia, Helmholtzi vabaenergia, Gibbsi vabaenergia ja entalpia.

Termodünaamilisi potentsiaale
Nimetus Tähis Olekuparameetrid
(intensiivne paksult)
Olekufunktsioon Seosed
Siseenergia U S,V,N dU=TdSpdV+μdN U(S,V,N)=TSpV+i=1KμiNi.
Helholtzi vabaeneria F 𝑻,V,N dF=SdTpdV+μdN F=U(S,V,N)TS
Gibbsi vabaenergia G 𝑻,𝒑,N dG=SdT+Vdp+μdN G=U(S,V,N)TS+pV=H(S,p,N)TS=F(T,V,N)+pV
Entalpia H S,𝒑,N dH=TdS+Vdp+μdN H=U(S,V,N) +pV

Viited

Mall:Viited

  1. ENE 9. köide, 1996