Bohri raadius

Bohri raadius (tähis $a_0$) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).

Bohri raadius arvutatakse järgmise valemi järgi:

$a_0=\frac{4\pi {\epsilon }_0{\hslash }^2}{e^2{m}_{\mathrm{e}}},$

kus

• ${\epsilon }_0$ on elektriline konstant,
• $\hslash$ on taandatud Plancki konstant,
• $m_{\mathrm{e}}$ on elektroni mass,
• $e$ on elektroni laeng (elementaarlaeng).

Bohri raadius on kirjeldatav ka valemiga

$a_0=\frac{{\lambda }_{\mathrm{e}}}{2\pi \alpha },$

kus

• elektroni Comptoni lainepikkus ${\lambda }_{\mathrm{e}}=\frac{2\pi \hslash }{m_{\mathrm{e}}c}$,
• peenstruktuurikonstant $\alpha =\frac{e^2}{4\pi {\epsilon }_0\hslash c}.$

Arvutuse aluseks olevate füüsikakonstantide praeguse mõõtmistäpsuse juures saadakse Bohri raadiuse väärtuseks

$a_0=0,529177210903(80)\cdot 10^{-10}\mathrm{m},$

kus sulgudes olevad numbrid näitavad CODATA hinnangulist standardhälvet 0,000 000 000 080 10⁻¹⁰ m.

Aatomifüüsikas kasutatakse seda raadiuse väärtust sageli pikkusühikuna, ümardatult 52,9 pm või pool ongströmit.