Osatuletistega diferentsiaalvõrrand

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 22. detsember 2020, kell 15:11 kasutajalt imported>MirkoM (Teist järku ODV)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Osatuletistega diferentsiaalvõrrandiks (lühidalt ODV) nimetatakse võrrandit, mis sisaldab otsitavat funktsiooni u(x1,,xn) ja selle osatuletisi. Osatuletistega diferentsiaalvõrranditeks nimetatakse diferentsiaalvõrrandeid, kus otsitavaks on mitme muutuja funktsioon ja võrrand sisaldab osatuletisi.[1]

Teist järku ODV lineaarsus ja kvaasilineaarsus

Teist järku ODV

Teist järku ODV sisaldab otsitavat funktsiooni ja tema osatuletisi, kusjuures osatuletised ei ole kõrgemad kui teist järku. Üldkujul on tegemist n-muutujaga teist järku ODV. Seega

F(x1,,xn,u,uxk,2uxi,xk)=0i,k=1,2,,n

Lineaarsus ja kvaasilineaarsus

Vaatleme kahe sõltumatu muutujaga x,y teist järku ODV-si. Seega nende üldkuju on

F(x,y,u,ux,uy,2ux2,2uxy,2uy2)=0, kasutades tähistust ux=ux, 2uxy=uxy
saab viimast kompaktsemalt esitada F(x,y,u,ux,uy,uxx,uxy,uyy)=0
  • Lineaarseks nimetatakse osatuletistega diferentsiaalvõrrandit, kui see on lineaarne lahendi u ning selle osatuletiste suhtes. See tähendab, et osatuletised on esimeses astmes ja kordajad sõltuvad vaid sõltumatudest muutujatest x,y.
a11uxx+2a12uxy+a22uyy+b1ux+b2uy+cu=f,
kus aij,bi,c ja f sõltuvad (x,y)-st.
  • Kõrgemat järku tuletiste suhtes lineaarne võrrand on kujul
a11uxx+2a12uxy+a22uyy+F(x,y,u,ux,uy)=0,
kus aij sõltuvad (x,y)-st.
  • Kvaasilineaarse võrrandi korral sõltuvad kordajad aij peale x,y-i ka u-st ja tema esimest järku osatuletistest.

Teist järku ODV kanoonilised kujud

  • Elliptiline: ux1x1+ux2x2++uxnxn=ϕ
  • Hüperboolne: ux1x1=i=2nuxixi+ϕ
  • Ultrahüperboolne: i=1muxixi=i=m+1nuxixi+ϕ
  • Paraboolne: i=1nm(±uxixi)=ϕ,m>0

Viited

Mall:Viited

Kirjandus