Võrdelisus

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos $y=ax$, kus a on mõni nullist erinev konstant (seda nimetatakse võrdeteguriks).

Muutujate võrdelisust ehk proportsionaalsust nimetatakse ka võrdeliseks sõltuvuseks ehk proportsionaalseks sõltuvuseks, sest tegu on teatud funktsionaalse sõltuvusega. Veel nimetatakse seda võrdeliseks seoseks ehk proportsionaalseks seoseks.

Muutujate x ja y võrdelisus pannakse kirja kujul $y\propto x$, mõnikord ka $y\sim x$.

Kui $y\propto x$, siis ka $x\propto y$. Tõepoolest, kui $y=ax$, siis $x=by$, kus b=1/a. Võrdetegurid on üldjuhul erinevad, kuid langevad kokku, kui a²=1.

Tavaliselt räägitakse võrdelisusest juhul, kui võrdetegur on reaalarv.

Võrdeline seos ja lineaarne seos

Mall:Vaata Mõnikord aetakse omavahel segi võrdeline seos ja lineaarne seos ehk lineaarne sõltuvus. Lineaarne seos on üldisem seos kui võrdelisus.

Kahe muutuja vahelise lineaarse seose puhul kehtib muutujate x ja y vahel kas seos

$y=ax+b$,

kus a ja b on konstandid, või seos

$x=cy+d$,

kus c ja d on konstandid.

Kui muutujate muutumispiirkonnaks on reaalarvude hulk ning ka konstandid on reaalarvulised, siis iga lineaarse seose graafik Cartesiuse ristkoordinaadistikus on sirge ning iga sirge on mõne lineaarse seose graafik.

Võrdeline seos on lineaarse seose erijuht, mistõttu ka iga võrdelise seose graafik on sirge. Võrdelise seose korral läbib see koordinaadistiku alguspunkti, lineaarse seose korral aga ei pruugi seda teha.

Pöördvõrdelisus

Mall:Vaata Juhul kui $y\propto x^{-1}$, on tegemist pöördvõrdelise seosega.