Kinemaatika

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 15. august 2019, kell 11:29 kasutajalt imported>MirkoM (Üldmõisteid)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mall:See artikkel

Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Selleks kasutatakse liikumisvõrrandeid.

Kinemaatika üheks põhimõisteks ja põhiliseks suuruseks on aeg. See koosneb hetkedest.

Kinemaatika jaguneb jäiga keha kinemaatikaks ja deformeeruva keskkonna kinemaatikaks.

Jäiga keha kinemaatika

Mall:Vaata Jäiga keha kinemaatikas (ja punktmassi kinemaatikas) kasutatavate põhiliste suuruste seas on siire, teepikkus, kiirus v ja kiirendus a, nurkkiirus ja nurkkiirendus. Põhimõistete seas on trajektoori mõiste. Kõik need põhinevad kehade või punktmasside võimalikest asukohtadest kui punktidest koosneva ruumi mõistel.

Kinemaatika mõistete hulka ei kuulu näiteks jõu, impulsi ja energia mõiste.

Punktmassi asukohta kirjeldavad kolm koordinaati (vabadusastet) kolmemõõtmelises ruumis.

Absoluutselt jäik keha on vaadeldav masspunktide jäigalt seotud rühmana. Jäiga keha puhul lisanduvad nimetatud kolmele vabadusastmele veel kolm pöörlemise vabadusastet.

Punktmassi kinemaatika põhivõrrandid on esimest järku harilike diferentsiaalvõrrandite süsteem

r˙(t)=v(t)
r¨(t)=v˙(t)=a(t).

Siin tähistab t aega. Punkt suuruse tähise kohal tähistab tuletist aja järgi. r (kohavektor), v (kiirus) ja a (kiirendus) on kolmemõõtmelised vektorid. Suurused r ja v on olekusuurused.

Mõisteid

Üldmõisteid

Abimõisteid

Põhimõisteid

Suurusi

Vaata ka

Kirjandust

  • Gertsen Kopõlov. "Kinemaatikast". (Vene keelest tõlkinud J. Lõhmus.) Kirjastus Valgus 1973