Populatsioonistruktuur (geneetika)
Populatsioonistruktuur (ingl population structure) on alleelisageduste süsteemne erinevus mingis populatsioonis.[1] Enamjaolt mõõdetakse seda kui populatsiooni sisearetuse määra. See on oluline nähtus geneetikas, mis mõjutab näiteks geneetilise mitmekesisuse või haiguste tekkeloo uurimist.[2]
Üks peamine tegur, mis põhjustab populatsiooni alleelisagedustes alampopulatsioonide teket, on mittejuhuslik ristumine (nonrandom mating). Mittejuhusliku ristumise üks oluline määraja on isenditevaheline geograafiline eraldatus. Lisaks sellele kujundab populatsioonistruktuuri ka geenitriiv ja looduslik valik.
Arvnäitajad
Populatsioonistruktuuri arvuliseks väljendamiseks on kasutada erinevaid lähenemisi. Üks peamine lähenemine on kasutada sisearetuskordajat .
Sisearetuskordajad
Mall:Vaata Sisearetuskordaja näitab, kui suur osa populatsiooni heterosügootsusest erineb alampopulatsiooni heterosügootsusest.[1] Mida suurem väärtus, seda rohkem heterosügootsused erinevad.
Bayesi otsustus
Lisaks üldlevinud sisearetuskordajatele, on välja pakutud ka Bayesi teoreemil põhinevaid statistilisi mudeleid, näiteks Markovi ahela Monte Carlo.[2][3]