Müra värvid

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 3. juuli 2022, kell 03:53 kasutajalt 2001:1530:1017:c014:edfd:5a08:5963:d91f (arutelu)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Joonis müra värvide sagedus- ja energiatihedusspektritest.
Erinevate müra värvide spektrid log(Hz) - Db skaalas. Graafiku osade värvid vastavad müra värvidele. Jooniselt on näha, et punase müra spektri energia langeb kiiremini kui roosal ja lilla müra energiatihedus tõuseb kiiremini kui sinisel.

Müra värvid on värvid, millega kutsutakse erinevate spektritihedustega mürasid. Tüüpiliselt on müra värvid nimetatud nähtava valguse spektri järgi. Kui energiatihedus on suurem kõrgemate sageduste juures, siis peetakse müra siniseks või lillaks, nagu nähtaval valgusel on sinine ja lilla valgus spektri kõrgema sagedusega otsas. Kui energiatihedus on suurem madalamate sageduste juures, siis peetakse müra punaseks, pruuniks või roosaks, sest punane valgus on nähtava valguse skaalal madalamas otsas. Valgeks peetakse müra, milles kõikide sageduskomponentide energiatihedus on võrdne, nagu valges valguses kõikide teiste sageduste olemasolu.[1]

Müra värvidel on vastavalt värvile erinevaid kasutusvaldkondi. Valget, roosat ja pruuni müra heli vormis kasutatakse tinnituse sümptomite leevendamiseks ja magamisabiks.[2][1] Sinist ja lillat müra kasutatakse digitaalses signaalitöötluses kvantiseerimisvea vähendamiseks (ingl - dithering).[3][4][1]

Matemaatiline avaldis

Matemaatiliselt avalduvad müra värvide spektraaltihedused järgmise valemi järgi

S(f)=1fα.[5]

Kus S(f) on spektri energiatihedus, f on sagedus ja α on täisarvuline konstant. Erinevad α väärtused vastavad erinevatele müra värvidele. Nende seos on leitav tabelist.[5]

α Müra värv S(f) muutus
-2 Lilla müra +6 dB / oktav
-1 Sinine müra +3 dB / oktav
0 Valge müra 0 dB / oktav
1 Roosa müra -3 dB / oktav
2 Pruun müra -6 dB / oktav

Valge müra

Valgeks müraks peetakse müra, mille kõik sageduskomponendid selle sagedusvahemikus on võrdse energiatihedusega. See on nime saanud valgest valgusest, kus valge valgus koosneb kõigist nähtavatest värvidest.[6] Kui teostada valgele mürale spektraalanalüs, siis on näha lapikut spektraalvastet.[1] Inimesed kuulavad valget müra, sest see võib leevendada tinnituse sümptomeid ning aidata magamajäämisega.[1] Heliliselt tekitavad valget müra tehnilised seadmed nagu näiteks õhukonditsioneerid,[1][2] puhurid[2][1] või raadiostaatika[6][2]. Kõrvale kõlab valge müra kõrgsageduslik, sest inimese kõrv on tundlikum kõrgematele sagedustele.[7]

Roosa müra

Roosaks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus väheneb 3dB oktavi kohta.[6][1] Roosat müra kutsutakse ka 1/f müraks sest selle spektri energia on pöördvõrdelises sõltuvuses sagedusest. Samuti tähendab see, et spektri energia igas oktavis on sama, mistõttu kasutatakse roosat müra ka helitehnika kalibreerimiseks.[8][9] Roosa müra imiteerib mitmeid loodusnähtuste kõlasid, näiteks lehtede sahinat, ookeani mühinat, puhuvat tuult või langevat vihma.[2][1] Viimaste omaduste tõttu peetakse roosat müra rahustavaks, keskendumist soodustavaks ning tinnituse sümptomeid leevendavaks.[1] Sellist müra kutsutakse roosaks müraks, kuna ta on valge ja punase müra vahepeal.

Pruun/Punane müra

Pruuniks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus väheneb 6 dB oktavi kohta.[1] Pruuni müra on võimalik saada kui võtta valgest mürast integraal.[5] Pruuni müra kutsutakse ka 1/f2 müraks, sest selle spektri tihedus on pöördruutvõrdelises seoses sagedusega.[5] Samuti kutsutakse seda punaseks müraks, sest sarnaselt valge müra ja valge valguse analoogile, on punane värv madalamas sagedusotsas nii heliliselt kui ka elektromagnetlaineliselt.[1][2] Pruun müra on heliliselt madalamate kui roosa ja valge müra ning looduslikult on seda kuulda äikeses või kosemühinas.[1]

Sinine müra

Siniseks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus suureneb 3dB oktavi kohta.[1][9] See tähendab, et kõlaliselt on sinise müra madalsageduslik ots vaiksem kui kõrgsageduslik ots, mistõttu kõlab sinine müra sisinana.[1][3] Sinise müra spektritihedus on võrdelises seoses sagedusega f.[10] Sinise müra ühes oktavis on sama palju energiat kui sellele eelneval kahel oktavil kokku.[3] Sinist müra kasutatakse ka digitaalse signaali kvaliteedi säilitamisel selle lahutusvõime vähendamisel või kvantiseerimisel.[9][1] Kuna sinisel müral on ülekaalus kõrgemad sagedused, siis peetakse teda kõrvale tavaliselt ebameeldivaks ja kasutatakse vähem rahustatavatel eesmärkidel kui teisi müra tüüpe.[3] Sarnaselt punasele ja valgele mürale on sinine müra saanud nimetuse valguse järgi. Sinise valguse sagedus on elektromagnetlainete skaalal kõrgemas otsas, nagu sinisel müral on energiatihedus.[3]

Lilla müra

Lillaks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus suureneb 6dB oktavi kohta.[4] Seda peetakse sinise müra intensiivsemaks versiooniks.[1] Kuna lillal müral on kõrgematel sagedustel suur energiatihedus, siis peetakse seda kõrvale väga ebameeldivaks.[1] Sarnaselt sinisele mürale leiab lilla müra kasutust digitaalses signaalitöötluses.[4]

Hall müra

Halliks müraks peetakse müra, millel on võimendatud nii madalamad kui ka kõrgemad sagedused, kuid mitte keskmised sageduskomponendid.[11] Hallis müras tunduvad kõik sagedused inimkõrvale olevat võrdse tugevusega.[11][1] Halli müra kasutatakse tinnituse sümptomite leevendamiseks ja ka selle kaardistamiseks.[1]

Viited