Euroopa Liidu valuutad
Euroopa Liidu valuutadena käsitatakse kõiki Euroopa Liidus kasutusel olevaid valuutasid. 2018. aasta seisuga on Euroopa Liidus kasutusel kokku üksteist valuutat – suurem osa liikmesriikidest kasutab küll eurot, kuid mitmes riigis on endiselt oma sõltumatu rahapoliitika. Euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu riigid moodustavad euroala ja nende riikide rahapoliitika eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP). Euroopa Keskpank ja kõigi liikmesriikide (sh riikide, kus euro ei ole ametlik valuuta) keskpangad kokku moodustavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS).
2018. aasta seisuga andsid euroala riigid Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust 72,9%. Ühendkuningriik andis 15,1% ja riigid, kus käibel ei olnud riigid, andsid 12%.[1]
Euro
Euro on 1. jaanuaril 2002 täielikult jõustunud Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu tulemus. 2018. aastaks oli eurost saanud enamikus liikmesriikides kasutatav valuuta, kusjuures ülejäänud liikmesriikidest ei olnud vaid kaks (Taani ja Ühendkuningriik) kohustatud eurot käibele võtma. Tegu on ka Euroopa Liidu institutsioonides kasutatava valuutaga ja ratifitseerimata jäänud Euroopa põhiseaduse lepinguga oleks euro lisatud Euroopa Liidu ametliku valuutana Euroopa sümbolite hulka. Peale Euroopa Liitu kasutatakse eurot laialdaselt ka väljapoole Euroopa Liitu jäävates riikides.
Kui arvata välja kaks loobumistingimustega riiki (Taani ja Ühendkuningriik), on kõik Euroopa Liidu praegused ja tulevased liikmesriigid kohustatud võtma valuutana kasutusele euro, vahetades sellega välja varem käibel olnud valuuta.[2] Eurot kasutavate ja mittekasutavate riikide suhted on olnud arutelu all nii Ühendkuningriigi liikmeks olemise ajal (Ühendkuningriik kui suur eurost loobunud riik) kui ka hiljem Euroopa Liidust lahkumise korral. Peamiselt käsitlevad arutelud euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide omavahelist jõudude tasakaalu, sest püütakse vältida olukorda, kus euroalasse kuuluvad riigid domineeriksid eurot mittekasutavate riikide üle. Ühendkuningriik on varem nõudnud Euroopa Liidu tunnustamist Euroopa Liidu lepingutes mitme valuuta liiduna (multi-currency union). See aga tõi kaasa mured teistes riikides euro kasutuselevõtu õõnestamise pärast.[1][3][4][5]
Euroopa Liidus käibivad valuutad (2022. aasta seisuga)
Tabelis on loetletud 27 Euroopa Liidu liikmesriigis kasutusel olevad ametlikud ja mitteametlikud valuutad.
| Valuuta | Regioon | Tähis | ISO | Seotus muu valuutaga |
Märkused |
|---|---|---|---|---|---|
| Euro | Mall:Collapsible list | € | EUR
|
Ujuv | Valuutat kasutavad ka Euroopa Liidu institutsioonid |
| Bulgaaria leev | Mall:PisiLipp | лв | BGN
|
Valuutakomitee süsteem | |
| Horvaatia kuna | Mall:PisiLipp | kn | HRK
|
Ujuv | |
| Poola zlott | Mall:PisiLipp | zł | PLN
|
Ujuv | |
| Rootsi kroon | Mall:PisiLipp | kr | SEK
|
Ujuv | |
| Rumeenia leu | Mall:PisiLipp | Leu | RON
|
Ujuv | |
| Šveitsi frank |  Campione d'Italia (Itaalia osa) Büsingen am Hochrhein (Saksamaa osa)
|
Fr. | CHF
|
Ujuv | Campione d'Italia: Šveitsi frank on ametlik valuuta, kuid laialdaselt kasutatakse ka eurot. Büsingen am Hochrhein: euro on küll ametlik valuuta, kuid kuna piirkond on Šveitsi ümbritsetud eksklaav, kasutatakse seal rohkem Šveitsi franki. |
| Taani kroon | Mall:PisiLipp | kr | DKK
|
ERM II | |
| Tšehhi kroon | Mall:PisiLipp | Kč | CZK
|
Ujuv | |
| Ungari forint | Mall:PisiLipp | Ft | HUF
|
Ujuv |
- Euroopa Liidu liikmesriikide eriterritooriumitel kasutatakse ka muud valuutat, kuid kuna need territooriumid ei ole allutatud kõigile Euroopa Liidu õigusaktidele (ei moodusta osa Euroopa Liidu põhiosast), ei ole neid siin loetletud.
Ajaloolised valuutad
| Valuuta | Liikmesriik | Tähis | ISO | Käibelt kadumise aasta |
Kurss euro suhtes |
Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Austria šilling | Mall:PisiLipp | S või öS | ATS
|
1999/2002 | 13,7603 | |
| Belgia frank | Mall:PisiLipp | fr. | BEF
|
1999/2002 | 40,3399 | Samaväärne Luksemburgi frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit). |
| Küprose nael | Mall:PisiLipp | £ | CYP
|
2008 | 0,585274 | |
| Hollandi kulden | Mall:PisiLipp | ƒ või fl. | NLG
|
1999/2002 | 2,20371 | |
| Eesti kroon | Mall:PisiLipp | Kr | EEK
|
2011 | 15,6466 | |
| Soome mark | Mall:PisiLipp | mk | FIM
|
1999/2002 | 5,94573 | |
| Prantsuse frank | Mall:PisiLipp | ₣, F või FF | FRF
|
1999/2002 | 6,55957 | Seotud Prantsusmaal, Andorras ja Monacos käibel olnud Monaco frangiga, mis asendati (koos Prantsuse frangiga) euroga. |
| Saksa mark | Mall:PisiLipp | DM | DEM
|
1999/2002 | 1,95583 | |
| Kreeka drahm | Mall:PisiLipp | Mall:Nowrap | GRD
|
2001/2002 | 340,75 | |
| Iiri nael | Mall:PisiLipp | £ | IEP
|
1999/2002 | 0,787564 | |
| Itaalia liir | Mall:PisiLipp | ₤, L. või LIT | ITL
|
1999/2002 | 1936,27 | Seotud San Marino liiri ja Vatikani liiriga (mis olid käibel Itaalias, San Marinos ja Vatikanis), mis asendati (koos Itaalia liiriga) eruoga. |
| Läti latt | Mall:Nowrap | Ls | LVL
|
2014 | 0,702804 | |
| Leedu litt | Mall:PisiLipp | Lt | LTL
|
2015 | 3,4528 | |
| Luksemburgi frank | Mall:Nowrap | fr. või F | LUF
|
1999/2002 | 40,3399 | Samaväärne Belgia frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit). |
| Malta liir | Mall:PisiLipp | ₤ või Lm | MTL
|
2008 | 0,4293 | |
| Portugali eskuudo | Mall:PisiLipp | või $ | PTE
|
1999/2002 | 200,482 | |
| Slovakkia kroon | Mall:PisiLipp | Sk | SKK
|
2009 | 30,126 | |
| Sloveenia tolar | Mall:PisiLipp | SIT | SIT
|
2007 | 239,64 | |
| Hispaania peseeta | Mall:PisiLipp | ₧ | ESP
|
1999/2002 | 166,386 | |
| Mall:Nowrap | Mall:Nowrap | ₠, ECU või XEU | XEU
|
1999/2002 | 1 | Kuni euro kasutuselevõtuni riiklike valuutadega kõrvuti kasutusel olnud arvestusühik. |
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 The Eurozone seeks a post-Brexit balance. European Data Journalism Network. 15.12.2017.
- ↑ Euro area | European Commission.
- ↑ UK call for ‘multicurrency’ EU triggers ECB alarm. Financial Times. 04.12.2015.
- ↑ The Great British Euro Conundrum. Handelsblatt. 20.06.2016.
- ↑ What a fair relationship between ‘euro ins’ and ‘euro outs’ could look like. London School of Economics. 26.01.2016.