Vastastikune induktsioon

Allikas: testwiki
Redaktsioon seisuga 25. veebruar 2014, kell 08:59 kasutajalt imported>LAviki (Põhiallikas de:Gegeninduktion)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Voolu I muutumine ühes kontuuris (Schleife 1) tekitab elektromotoorjõu teises kontuuris (Schleife 2)

Vastastikune induktsioon on elektromagnetiline induktsioon kahe (või enama) lähestikku paikneva juhtiva kontuuri vahel (kontuur on mõeldav voolutee, näiteks suletud juhtmekeerd või mähis). Voolu muutumine ühes kontuuris kutsub siis esile ehk indutseerib elektromotoorjõu teises kontuuris. Sel juhul öeldakse, et vooluahelad on omavahel induktiivselt sidestatud.

Elektromotoorjõud võib teises kontuuris tekkida ka esimest kontuuri läbiva püsiva voolu korral, kui muutub ühe kontuuri asend teise suhtes. Elektromotoorjõu indutseerumise tingimuseks on igal juhul teist kontuuri läbiva (sellega ahelduva) magnetvoo ajaline muutumine.

Teist kontuuri läbib osa magnetvoost, mida põhjustab esimese kontuuri voolu i1 muutumine. Teise kontuuriga ahelduva magnetvoo Φ2 ajalist muutust väljendab seos

dΦ2dt=M21di1dt.

Vastastikuse induktsiooni tegurit M21 nimetatakse vastastikuseks induktiivsuseks (mõõtühik henri, nagu induktiivsusel).

Vooahelduse sümmeetria tõttu on niisama suur ka vastastikune induktsioon teisest vooluringist esimesse:

M21=M12.

Vastastikuse induktsiooni nähtus leiab laialdast rakendamist trafodes.

Vaata ka

Välislingid