Isotroopkiirgur

Isotroopkiirgur ehk isotroopne antenn on idealiseeritud punktkiirgur, mis kiirgab (või võtab vastu) elektromagnetenergiat isotroopselt, s.t igas ruumisuunas võrdse võimsusega, kusjuures kiirgamine toimub kadudeta (kasutegur 100 %). Isotroopkiirguri suunadiagramm on ringikujuline kõigis kiirguspunkti läbivates tasapindades.

Saatevõimsus P_TX jaguneb ühtlaselt punktkiirgurit ümbritsevale kerapinnale A_kera. Võimsuse pindtihedus S_O kaugusel r punktkiirgurist on avaldatav järgmiselt:

$S_{\text{O}}=\frac{P_{\text{TX}}}{A_{\text{kera}}}=\frac{P_{\text{TX}}}{4\pi r^2}.$

Isotroopkiirgur on antennimudel, mida kasutatakse reaalse antenni suunatoime ja seega ka antenni võimenduse iseloomustamiseks.

Antenni võimendust isotroopkiirguri suhtes väljendatakse tavaliselt logaritmilise ühikuga dBi (i sõnast isotropic isotroopne).

Vaata ka

• Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus

Välislingid

• ‎ Antennide parameetrid