Ioonivahetuskromatograafia

Ioonikromatograafiliselt saadud kromatogramm

Ioonivahetuskromatograafia ehk ioonikromatograafia on keemias ja biokeemias kasutatav meetod, mis võimaldab lahutada ioone ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust. Ioonivahetuskromatograafiline lahutamine põhineb vastasmärgiliste laengutega osakeste vastastikusel toimel (interaktsioonil). Kromatograafilises kolonnis oleva statsionaarse faasi (ioniidi) pinnal on ioonsed funktsionaalrühmad (R–X), mis interakteeruvad proovis olevate vastasmärgilise laenguga ioonidega. See meetod võimaldab lahutada ka selliseid suuri laetud molekule nagu proteiinid, nukleotiidid või aminohapped.

Katioonse ioonivahetuskromatograafia puhul statsionaarne faas, millel on negatiivse laenguga funktsionaalrühm (näiteks X^- = PO₄^3-), hoiab kinni positiivse laenguga katioonid:

${\text{R-X}}^{-}{\text{C}}^{+}+{\text{M}}^{+}{\text{B}}^{-}\rightleftarrows {\text{R-X}}^{-}{\text{M}}^{+}+{\text{C}}^{+}+{\text{B}}^{-}$

Anioonse ioonivahetuskromatograafia puhul statsionaarse faasi positiivse laenguga rühmad (näiteks X⁺ = R₄N⁺) hoiavad kinni negatiivse laenguga anioonid:

${\text{R-X}}^{+}{\text{A}}^{-}+{\text{M}}^{+}{\text{B}}^{-}\rightleftarrows {\text{R-X}}^{+}{\text{B}}^{-}+{\text{M}}^{+}+{\text{A}}^{-}$

Vaata ka

• Kromatograafia
• Ioniidid