Nihkevool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: testwiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
imported>LAviki
PResümee puudub
 
(Erinevus puudub)

Viimane redaktsioon: 20. mai 2017, kell 13:24

Mall:Elektromagnetism Nihkevool on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajas muutuva elektrivälja magnetilist mõju, seega magnetvälja tekkimist muutuva elektrivälja toimel.[1]

J. C. Maxwell täiendas oma võrrandite koostamisel nihkevoolu mõistega Ampère'i seadust.

Vaakumis ja samuti muus keskkonnas, milles puudub polarisatsioon, esineva nihkevoolu saab väljendada integraalina üle pinna A järgmiselt:

ID=ε0AEtdA,

kus E on elektrivälja tugevuse vektor.

Dielektrikutes (ja kõigis ainetes, kus polarisatsiooni mõju ei saa arvestamata jätta), väljendab nihkevoolu integraal

ID=ADtdA,

kus D on elektrivoo tiheduse vektor (seda nimetati esialgu elektrilise nihke vektoriks, mllest tuleneb ka nimetus nihkevool).

Vastavalt nihkevoolu tihedus vaakumis

JD=ε0Et

ja dielektrikus

JD=Dt.

Et elektrivoo tihedus D=ε0E+P, siis nihkevoolu tihedus dielektrikus koosneb kahest osast:

JD=ε0Et+Pt,

kusjuures esimene osa kirjeldab elektrivälja E ajalist muutumise kiirust vaakumis (seega pole siin tegemist vooluga vabade laengute liikumise mõttes) ja teine osa – polarisatsioonivoolu tihedus – arvestab dielektriku molekulidesse kuuluvate laengute nihkumist aine polarisatsiooni P muutumisel.

Nihkevool põhjustab magnetvälja tekke samamoodi kui juhtivusvool (vabade laengute liikumisest tulenev vool).

Vahelduvvooluahelasse ühendatud kondensaatori plaatidevahelist dielektrikut läbib nihkevool, mis on niisama tugev kui juhtivusvool kondensaatori ühendusjuhtmetes (voolutugevus on määratud voolu muutumise kiirusega, seega vahelduvvoolu sagedusega).

Viited

Mall:Viited

Välislingid

  1. ENE 6. köide, 1992, lk 620