Valgussäritus

Valgussäritus (tähis $H_{\text{v}}$) on fotomeetrias vastuvõetud valgushulga pindtihedus:

$H_{\text{v}}=\frac{Q_{\text{v}}}{A},$

kus $Q_{\text{v}}$ on pinnale $A$ langev valgushulk.

Särituse mõõtühik on lukssekund (lx·s).

Kui valgussäritus on pinna punktides erisugune, kirjeldab seda suurust valgushulga ja pinnaelemendi tuletiste jagatis:

$H_{\text{v}}=\frac{\mathrm{d}{Q}_{\text{v}}}{\mathrm{d}A},$

kus $\mathrm{d}{Q}_{\text{v}}$ on antud punkti sisaldavale lõpmata väikesele pinnaelemendile $\mathrm{d}A$ langev valgushulk.

Valgussäritust võib vaadelda ka kui antud valgustuskestusel $\mathrm{\Delta }t$ integreerunud (summeerunud) valgustustihedust $E_{\text{v}}$:

$H_{\text{v}}=\underset{\mathrm{\Delta }t}{\int }{E}_{\text{v}}(t)\mathrm{d}t.$

Seega ühtlase valgussärituse korral $H_{\text{v}}=E_{\text{v}}\cdot \mathrm{\Delta }t$.

Märkus. Kui vaatluse all on ainult fotomeetrilised suurused, siis valgussärituse ja valgustustiheduse tähistes indeksit v (ingl visual) ei kasutata.

Valgussäritusele kui fotomeetrilisele suurusele vastab radiomeetrias säritus.

Vaata ka

• Fotomeetria
• Radiomeetria