Lehekülje Vormiarv lähteteksti vaatamine

'''Vormiarvuks''' nimetatakse koefitsienti, mille abil määratakse peamiselt puu tüve mahtu, toetudes tüve mõõtmetele vastava [[silinder|silindri]] mahule. Vormiarvu võttis metsanduses kasutusele [[Johann Christian Paulsen]] ([[1795]]), kes lõi esimese tüvevormi teooria ja konstrueeris esimesed [[mahutabel]]id<ref name="Mensur">Anthonie van Laar, Alparslan Akça, [http://www2.ca.uky.edu/forestry/for250/Forest%20Mensuration%20book.pdf "Forest Mensuration"], Springer, Holland 2007</ref>. Vormiarvu üldvalem on: 

: <math>f_k = \frac{v}{v_k}</math>

kus 
f<sub>k</sub> on vormiarv,
v – tüvemaht, 
v<sub>k</sub> – puu läbimõõdule (d<sub>k</sub>) ja kõrgusele (h) vastava silindri maht, 
k – indeks, mis näitab läbimõõdu määramise kõrgust juurekaelast.

Sõltuvalt sellest, milline puutüve läbimõõt on võetud silindri diameetriks, eristatakse '''vana vormiarvu''', '''normaalvormiarvu''' ja 
'''absoluutvormiarvu'''. Kõige enam kasutatakse vana vormiarvu, kus silindri diameetriks on [[rinnasdiameeter]] (k = 1,3 m). Vähem kasutatakse normaalvormiarvu, kus silindri läbimõõduks kasutatakse puutüve läbimõõtu suhtelistel kõrgustel k = 0,1×h, või muudel suhtelisel kõrgustel põhinevaid vormiarve. Absoluutvormiarvu, kus silindri diameetriks võetakse [[juurekael]]a diameeter (k = 0), kasutatakse vaid mõnedes teaduslikes uurimistöödes. <ref name="MTaks">Mart Vaus, "Metsatakseerimine", Maaülikooli metsandusteaduskond, Tartu 2004.</ref>

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsandus]]