Lehekülje Svedberg lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Ultracentrifuge.jpg|pisi|Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug]]
'''Svedberg''' (sümbol '''S''', mõnikord '''Sv''') on ühik, mis ei kuulu [[SI-süsteem]]i ja millega antakse [[Sedimentatsioon (keemia)|sedimentatsioon]]i koefitsient ehk [[sadestumiskoefitsient]], mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest. Tavaliselt kasutatakse seda iseloomustamaks kui kiiresti mingi teatud [[molekul]] liigub tsentrifuugis [[Tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] toimel katseklaasi põhja.<ref name="foster"/> Svedbergi ühikut võib käsitleda ka ajavahemikuna – üks svedbergi ühik vastab täpselt 10<sup>−13</sup> [[sekund]]ile (100 fs).

Svedbergi ühikuga (S) saab osakesete settimiskiiruste põhjal suurte [[Raskuskiirendus|g-väärtuste]] juures iseloomustada settivate osakeste suurust,<ref name="foster"/> kuna erineva suurusega osakesed liiguvad [[tsentrifuug]]is katseklaasi põhja erineva kiirusega.

Svedbergi ühikuga nimetuse ja tähistuse poolest sarnased ja kergesti segiaetavad, kuid hoopis teistsuguseid asju iseloomustavad ühikud on [[siivert]] ja [[sverdrup]].

==Nimetus==
Ühik on nimetatud [[Rootsi]] keemiku [[Theodor Svedberg]]i (1884–1971) järgi, kes sai oma töö eest [[Kolloidsüsteem|kolloididega]] ja [[ultratsentrifuug]]i leiutamise eest 1926. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]].

==Sadestumiskoefitsiendi väärtust mõjutavad tegurid==
Svedbergi koefitsiendi ehk sadestumiskoefitsiendi (S) väärtus sõltub osakeste [[mass]]ist, [[tihedus]]est ja kujust. Selle koefitsiendi väärtus sõltub ka osakeste liikumist mõjutavast [[hõõrdetegur]]ist,<ref name="foster">{{cite book |last=Slonczewski |first=Joan |first2=John Watkins |last2=Foster |title=Microbiology: An Evolving Science |location=New York |publisher=W.W. Norton |year=2009 |isbn=9780393978575 }}</ref> mis on seotud lisaks osakeste kujule ka osakeste suuruse ehk üldpindalaga. Olulised on ka [[temperatuur]]i mõju ja osakesi sisaldava keskkonna ([[suspensioon]]i) omadused.<ref name="Hedley">{{cite book |last=Glencross |first=Hedley |first2=Nessar |last2=Ahmed |first3=Chris |last3=Smith |first4=Qiuyu |last4=Wang|title=Biomedical Science Practice: Experimental and Professional Skills|location=New York |publisher=Oxford University Press Inc. |year=2011 |isbn=97801995333299 }}</ref>
Sadestumiskoefitsient arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] suhtest.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 230, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref> 
<br><math>\ S = \frac{dr/dt}{\omega r^2}</math>
<br>Kus dr/dt on osakese liikumise kiirus ehk sedimentatsioonikiirus ja rω<sup>2</sup> tsentrifugaalkiirendus<ref>http://malone.bioquant.uni-heidelberg.de/teaching/auc/AUC_lecture.pdf Analytical ultracentrifugation <small>Vaadatud 02.03.2014</small></ref> (r on radiaalne kaugus pöörlemisteljest ja ω nurkkiirus [[radiaan]]ides sekundi kohta)
<br>Sadestumiskoefitsient näitab põhimõtteliselt osakeste liikumise kiirust mingi teatud raskuskiirenduse juures. 
<br>Näiteks suspensioon, milles olevate osakeste sadestumiskoefitsient on 26S (26×10<sup>−13</sup> s), liiguvad osakesed [[raskuskiirendus]]el miljon g-d (10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup>) kiirusega 26 mikromeetrit sekundis (26×10<sup>−6</sup> m/s), ehk 26×10<sup>−13</sup>s × 10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup> = 26×10<sup>−6</sup> m/s 
<br>Suuremad osakesed settivad kiiremini ja seetõttu on neil suuremad svedbergi väärtused ([[bakter]]irakkudel ja [[mitokonder|mitokondritel]] näiteks vahemikus 10 000 – 50 000 S).<ref name="Hedley" />
<br>Svedbergi ühikutega pole otseselt võimalik teha näiteks [[liitmine|liitmistehteid]]<ref name="foster"/> (bakterite 70S rRNA koosneb 30S ja 50S alamüksustest, 30S+50S≠70S), kuna sedimentatsiooni koefitsient on seotud osakeste kujuga ning kahe osakese liitumisel on tekkinud osakese kuju teistsugune, on selle tõttu ka hõõrdetegur erinev ning sadenemine toimub teisel kiirusel kui liitmistehe võiks näidata.

==Kasutamine==
Svedbergi ühikuid kasutatakse näiteks [[ribosoom]]i alamühikute ehk subüksuste eristamisel. Ribosoomid koosnevad üldjoontes kahest keerukast alamüksusest, mis sisaldavad nii [[Ribosomaalne RNA|rRNA]]-d kui ka [[valk]]e.
[[Prokarüoot]]ide (bakterite) ribosomaalseid alamühikuid nimetatakse vastavalt nende "suuruse" järgi svedbergi ühikutes 30S-alamüksuseks ja 50S-alamüksuseks. Need alamüksused koosnevad kolme sorti rRNA-st: [[16S ribosomaalne RNA|16S]], [[23S ribosomaalne RNA|23S]] ja [[5S ribosomaalne RNA|5S]].<ref name="foster"/>
Bakteriaalsete ribosoomide ultratsentrifuugimise tulemusel on võimalik sadestada välja nii terveid 70S ribosoome kui ka eraldiolevaid ribosomaalseid alamühikuid ehk alamüksusi – suurt 50S-alamüksust ja väikest 30S-alamüksust. [[Rakk]]ude sees on ribosoomide alamühikud tavaliselt samaaegselt nii liitunud kui ka eraldiolevate alamühikutena. Ultratsentrifuugimisel sadenevad suurimad osakesed (terved ribosoomid) rohkem tuubi põhja poole, samas kui väiksemad osakesed (eraldiolevad 50S ja 30S alamühikud) jäävad tuubi ülemisse fraktsiooni.<ref name="foster"/>

==Vaata ka==
*[[Sadestumiskoefitsient]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Mõõtühikud]]
[[Kategooria:Tsentrifuugimine]]