Lehekülje Staatika lähteteksti vaatamine

'''Staatika''' (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on [[Klassikaline mehaanika|klassikalise mehaanika]] haru, mis uurib:

#kehade tasakaalus püsimist neile rakendatud [[jõud]]ude mõjul;
#[[jõusüsteem]]i taandamist, s.o kehale rakendatud jõusüsteemi asendamist samaväärse, kuid lihtsama jõusüsteemiga.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|Pealkiri=Staatika|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=2018|arhiivimisaeg=2018-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126135013/https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>

== Staatika põhiteoreem, Varignoni teoreem ==
'''Staatika põhiteoreem''' (Poinsot’ teoreem) on sõnastatud järgmiselt: ''Iga [[Absoluutselt jäik keha|jäigale kehale]] rakendatud [[jõusüsteem]]i saab asendada taandamistsentrisse rakendatud jõusüsteemi peavektoriga ja jõusüsteemi peamomendiga taandamistsentri suhtes''.

'''Varignoni teoreem''' on sõnastatud järgmiselt: ''Kui jõusüsteem taandub resultandiks, siis resultandi moment mingi fikseeritud punkti suhtes võrdub kõigi vaadeldava jõusteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga''.

== Jõusüsteemi tasakaal ==
Selleks, et [[paigalseis]]ev või [[ühtlane sirgjooneline liikumine|ühtlaselt sirgjooneliselt liikuv]] [[keha]] säilitaks oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise, peab sellele rakendatud [[jõud]]ude [[resultantjõud]] ja nende jõudude [[jõumoment|moment]]ide [[algebraline summa]] võrduma nulliga. Formaalsemas sõnastuses on jõusüsteemi tasakaalu tingimused kirja pandud järgmiselt: jõusüsteem on tasakaalus parajasti siis, kui peavektor <math>\mathbf{R}</math> ja mingi punkti O suhtes leitud peamoment <math>\mathbf{M}_{\mathrm{O}}</math>on võrdsed nulliga:

:<math>\mathbf{R} = \sum_i \mathbf{F}_i = 0, \quad \mathbf{M}_{\mathrm{O}} = \sum_i \mathbf{M}_{\mathrm{O}}(\mathbf{F}_i) = 0</math>

Kui keha tasakaalu tingimused on täidetud, siis ei pea keha tingimata paigal seisma. Ta võib liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt (inertsiaalselt).

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[Dünaamika]]
*[[Kinemaatika]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Teoreetiline mehaanika]]