Lehekülje Sekund lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib ajaühikust; nurga- ja kaareühiku kohta vaata [[sekund (geomeetria)]]; intervalli kohta muusikas vaata [[sekund (muusika)]].}}

[[Pilt:Clock-pendulum.gif|pisi|125px|Sekundise taktiga pendelkell]]

'''Sekund''' (tähis '''s''') on [[SI-süsteem]]i [[SI-süsteemi ühikud|põhiühikute]] hulka kuuluv [[mõõtühik]] [[aja mõõtmine|aja mõõtmiseks]]. 

Sõna "sekund" tuleb [[ladina keel]]e väljendist ''pars minuta secunda'' (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – ''pars minuta prima'' – on [[minut]]).

Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 [[minut]]it ehk 1/3600 [[tund]]i (1 s = 1/60 min = 1/3600 h).  

==Definitsioon==
Sekundi praeguse definitsiooni kinnitas 26. [[Kaalude ja Mõõtude Peakonverents]] (CGPM) 2019. aastal.

Sekundi määratlemisel on aluseks võetud tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku [[ülipeenstruktuur]]i kahe energiataseme vahelise ülemineku sageduse <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> fikseeritud arvväärtus 9 192 631 770, ühik Hz ehk s<sup>–1</sup>:&nbsp;<ref name="EL">[https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3a2aec61-addd-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et/format-HTML Euroopa Liidu direktiiv 2019/1258, 23. juuli 2019] </ref>
:<math>\Delta\nu_{\text{Cs}} = 9\,192\,631\,770\;\frac{1}{\mathrm{s}}</math>,
millest
:<math>1 \;\mathrm{s} = \frac{9\,192\,631\,770}{\Delta\nu_{\text{Cs}}}</math>.

==Defineerimise ajalugu==
Kuni [[1956]]. aastani defineeriti sekundit [[Maa (planeet)|Maa]] [[Maa pöörlemine|pöörlemise]] kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast (60 s × 60 min × 24 h = 86 400 sekundit). 

1956. aastal defineeris [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee]] sekundi [[Maa tiirlemine|Maa tiirlemise]] kaudu ümber [[Päike]]se ühel kindlal [[epohh (astronoomia)|epohhil]], sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja mõõtühikut määratleda. Maa liikumist kirjeldati [[Newcombi päikesetabelid|Newcombi päikesetabelite]] järgi, mis annavad ümber Päikese liikumise valemi epohhi [[J1900]] jaoks [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. (Epohhiks nimetatakse astronoomias ajahetke, mille kohta on määratud koordinaadid astronoomilistel kaartidel.)

Niiviisi defineeritud [[efemeriidiaeg |efemeriidisekund]] on 1/31556925,9747 [[troopiline aasta |troopilise aasta]] keskmisest pikkusest epohhil J1900 ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 1900. aasta 1. jaanuaril kell 00.00.00). Selle definitsiooni ratifitseeris XI [[Kaalude ja Mõõtude Peakonverents]] ([[1960]]). 

Alates 1967. aastast on sekundit defineeritud [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i [[põhiolek]]u kahe [[ülipeenstruktuur]]inivoo vahelisele üleminekule vastava [[kiirgus]]e 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga (temperatuuril 0 [[Kelvin|K]]). 

Põhiolekus on [[ergastatud olek |ergastatud]] aatomi energiatasemete peenstruktuur määratud aatomituuma [[magnetmoment |magnetmomendi]] ja [[elektron]]ide [[magnetväli |magnetvälja]] vastastikmõjuga. Üleminek ühelt tasemelt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav [[kiirgus]]) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega. 

2019. aasta määratluses on muudetud sõnastust, sisu jääb samaks.

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[Maailmaaeg]]
*[[Liigsekund]]

== Viited ==
{{Viited}}
 
{{SI-süsteemi ühikud}}

[[Kategooria:SI-süsteemi põhiühikud]]
[[Kategooria:Ajaühikud]]