Lehekülje Pikk s lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Long s.svg|25px|right|ſ]]
'''Pikk s''' ('''ſ''') on [[s|s-tähe]] variant, mida kasutatakse peamiselt [[Gooti kiri|gooti kirjas]]. Pikk s on üksnes [[väiketäht]], [[suurtäht|suurtähena]] kasutatakse tema asemel S-tähte.

Pikk s kirjutati [[Silp|silbi]] alguses või keskel, aga silbi lõppu kirjutati lühike s (''s'').

Kui [[saksa keel]]t hakati kirjutama [[gooti kirjad|gooti kirjas]], siis kujunesid seal välja keerukamad reeglid. Nimelt ei kirjutatud seal [[liitsõna]] koosseisu kuuluva sõna lõppu lühikest s-i, vaid pikk.

Pikk s kujunes [[rooma kursiiv]]i s-tähest, mis oli sellega üsna sarnane. Kui [[8. sajand]]i lõpul hakati kasutama [[karolingide minuskel|karolingide minuskleid]], mis eristasid väike- ja suurtähti, omandas pikk s püstisema kuju.

Pikk s sarnanes väga [[f]]-tähega. Mõnikord oli tal isegi keskel kriipsuke, näiteks gooti kirjas. Seetõttu aeti neid sageli segamini.

{| class=wikitable width=300
|+ Bohoriči tähestik
|-
! majuskel !! minuskel !! [[IPA]] !! tänapäeva sloveeni keel
|- align=center
|style="font-size:150%"| Z 
|style="font-size:150%"| z  || {{IPA|/ts/}} || ''c''
|- align=center
|style="font-size:150%"| ZH 
|style="font-size:150%"| zh || {{IPA|/tʃ/}} || ''č''
|- align=center
|style="font-size:150%"| S, Ş 
|style="font-size:150%"| ſ  || {{IPA|/s/}} || ''s''
|- align=center
|style="font-size:150%"| SH, ŞH 
|style="font-size:150%"| ſh || {{IPA|/ʃ/}} || ''š''
|- align=center
|style="font-size:150%"| S 
|style="font-size:150%"| s  || {{IPA|/z/}} || ''z''
|- align=center
|style="font-size:150%"| SH 
|style="font-size:150%"| sh || {{IPA|/ʒ/}} || ''ž''
|}
Mõnes ortograafiasüsteemis olid s ja pikk s täiesti eraldi tähed, mida hääldati erinevalt. Selle näiteks võib tuua [[sloveeni keel]]e kirjutamiseks loodud [[Bohoriči tähestik]]u, mille [[1584]] avaldas [[Adam Bohorič]] ja mida esimesena kasutas [[Primož Trubar]], kes ühtlasi avaldas esimese sloveenikeelse trükitud [[raamat]]u. Selles kirjasüsteemis kasutati pikka s-i s- ja š-hääliku esitamiseks, aga lühikest s-i z- ja ž-hääliku esitamiseks. Suurtähena kirjutati alguses mõlema jaoks S, aga hiljem hakati nende eristamiseks pika s-i jaoks kasutama suurtähte Ş.

Pikk s kadus kasutuselt [[18. sajand]]i teisel ja [[19. sajand]]i esimesel poolel. [[Hispaania]]s toimus üleminek [[1760]]–[[1766|66]], [[Prantsusmaa]]l [[1782]]–[[1793|93]] ning [[Suurbritannia]]s ja [[USA]]-s [[1795]]–1817. Näiteks Hispaania mitmeköitelises teoses "España Sagrada" toimus üleminek 16. köites [[1762]]. "[[The Times]]" loobus pikast s-ist [[10. september|10. septembril]] [[1803]]. [[USA kongress]] loobus pika s-i kasutamisest ametlikes dokumentides [[1. jaanuar]]il [[1804]]. Briti [[koloonia]]test kasutas pikka s-i ametlikes dokumentides viimasena [[Kanada]]s asuv [[Nova Scotia]] [[1816]]. aastal. [[Encyclopaedia Britannica]] viimane väljaanne, mis kasutas pikka s-i, valmis [[1817]], aga järgmine, mis hakkas ilmuma [[1823]], seda enam ei teinud. Eestis kaotati pikk s kasutuselt koos antiikvale üleminekuga ja 1940. aastaks oli see põhiliselt asendatud. Saksamaal kaotati pikk s koos gooti kirjaga 1941. aastal.

Pikk s on tänapäeval kasutusel [[integraal]]i tähisena. Selle tähistuse võttis kasutusele [[Gottfried Leibniz]] ladinakeelse sõna ''[[summa]]'' esitähe järgi (Leibniz kirjutas seda sõna kujul ''ſumma''). Trükis kasutas Leibniz seda tähistus esimest korda oma artiklis "De Geometria" [[1686]]. aasta juunis, aga käsikirjas kasutas ta seda juba alates [[1675]]. aastast. Näiteks [[määratud integraal]] funktsioonist f(x) a-st b-ni kirjutatakse
:<math>\int\limits_a^b f(x)\;dx</math>.

Mitmel skandinaavia ja germaani keeli kõneleval maal on pikk s säilinud [[logo]]del ja muudel märkidel. Näiteks võib tuua [[Jägermeister|Jägermeiſteri]] logo, [[Norra]] [[ajaleht|ajalehed]] [[Aftenposten|Aftenpoſten]] ja [[Adresseavisen|Adresſeaviſeni]] ning [[Soome]] Siſu pastillid.

Pika s-i sarnast märki kasutatakse hääletu postalveolaarse frikatiivi ([[š]]-hääliku) esitamiseks alates [[1847]]. aastast, mil [[Isaac Pitman]] avaldas oma fonotüüpilise tähestiku. Tänapäeval kasutab sellist tähistust rahvusvaheline foneetiline tähestik [[IPA]] ja see on kasutusel mõne aafrika keele tähestikus.

Pikk s koos s- või z-tähega moodustab saksa keeles kasutatava [[Ligatuur (kiri)|ligatuur]]i [[ß]].

Pikka s-tähte kasutati [[Briti saared|Briti saartel]] [[šilling]]i tähistajana. Suurbritannias kadus šilling käibelt [[1971]] ja [[Iirimaa]]l 1. jaanuaril [[1993]]. Kuna trükitehniliselt polnud alati võimalik pikka s-i kasutada, siis oli üldiselt levinud tava kirjutada selle asemel /-.

[[Kategooria:Ladina tähed]]