Lehekülje Mustand:Amortisatsioonikulu lähteteksti vaatamine

== Amortisatsioonikulu ==

'''Amortisatsioonikulu''' kajastab põhivara bilansilise väärtuse järkjärgulist vähenemist selle kasuliku eluea jooksul, mis arvestatakse ettevõtte kuludesse ning jaotatakse kindlale arvestusperioodile. See peegeldab vara kasutamisest tingitud kulumist, tehnoloogilist vananemist ja aja möödumist, vähendades samal ajal selle bilansilist väärtust ilma otsese rahalise väljaminekuta.
== Amortisatsioonimeetodid ja -valemid ==

Amortisatsiooni arvestamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ning need on järgmised:

'''1. Sirgjooneline (lineaarne) meetod'''<br>

Selle meetodi puhul jaotatakse vara soetusmaksumus ühtlaselt kogu kasuliku eluea peale, st igal perioodil on amortisatsioonikulu sama suur. Amortisatsioonikulu arvestatakse amortiseeritavalt osalt, mis saadakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena. 

Aastase amortisatsioonikulu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

<math>\text{Amortisatsioonikulu} = \frac{\text{soetusmaksumus} - \text{lõppväärtus}}{\text{amortisatsiooniperioodide arv}}</math>

Alternatiivina võib arvutada amortisatsioonikulu amortisatsioonimäära kaudu:

<math>\text{Amortisatsioonimäär} = \left(\frac{1}{\text{vara kasutusaeg}}\right) \times 100</math>

<math>\text{Amortisatsioonikulu} = \text{amortiseeritav osa} \times \text{amortisatsioonimäär}</math>

'''2. Alaneva jäägi meetod'''

Selle meetodi puhul arvutatakse amortisatsioonikulu vara jääkväärtuselt, rakendades kindlat amortisatsioonimäära. Amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse amortiseeritavast osast, mis saadakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena. Selle meetodi korral väheneb amortisatsioonikulu iga perioodiga. See tähendab, et esimestel aastatel on amortisatsioonikulu suurem ning väheneb aja jooksul. Viimase aasta amortisatsioonikuluks võetakse summa, mis vähendab vara jääkmaksumuse kuni lõppväärtuseni (või lõpetamismaksumuseni). 

Aastase amortisatsioonikulu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

<math>\text{Amortisatsioonimäär} = \left(\frac{1}{\text{vara kasutusaeg}}\right) \times \text{koefitsient}</math> 

Amortisatsioonikulu arvestatakse, kasutades saadud määra, eelmise perioodi lõpu bilansiliselt jääkmaksumuselt valemiga:

<math>\text{Amortisatsioonikulu} = (\text{soetusmaksumus} - \text{akumuleeritud kulum}) \times \text{amortisatsioonimäär}</math>

'''3. Tegevusmahu (toodangumahu) meetod'''

Selle meetodi korral põhineb amortisatsioonikulu vara kasutamise intensiivsusel või toodetud ühikute arvul. Amortisatsioonikulu arvestatakse amortiseeritavalt osalt, mis saadakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena. 

Amortisatsioonikulu arvutatakse järgmise valemi abil:

<math>\text{Amortisatsioonimäär} = \frac{\text{soetusmaksumus} - \text{lõppväärtus}}{\text{planeeritav tegevusmaht}}</math>

<math>\text{Amortisatsioonikulu} = \text{amortisatsioonimäär} \times \text{perioodi tegevusmaht}</math>

'''4. Kahekordselt väheneva (alaneva) jäägi meetod'''

See meetod on kiirendatud amortisatsioon, kus esimestel aastatel kantakse suurem summa kulusse. Amortisatsioonimäär arvutatakse kahekordse koefitsiendiga, kuni vara jääkmaksumus jõuab lõppväärtuseni. Enamasti kasutatakse meetodit valdkondades, kus toodete ja tehnoloogia areng on kiirem. Meetod oli Eestis kasutusel eelmise sajandi 90-ndatel aastatel maksuamortisatsiooni arvestamisel. 

Amortisatsioonikulu arvestatakse eelmise perioodi lõpu bilansiliselt jääkmaksumuselt valemiga:

<math>\text{Amortisatsioonikulu} = (\text{soetusmaksumus} - \text{akumuleeritud kulum}) \times \text{amortisatsioonimäär}</math> 

<math>\text{Amortisatsioonimäär} = \left(\frac{1}{\text{vara kasutusaeg}}\right) \times 2</math>

'''5. Aastate summa meetod'''

See meetod jagab amortisatsioonikulu ebaühtlaselt ning kohaldatavad koefitsiendid on periooditi erinevad, määrates suurema kulumi vara eluea esimestele aastatele. Amortisatsioonikulu arvestatakse amortiseeritavalt osalt, mis saadakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena. Amortisatsioonikulu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

<math>\text{Amortisatsioonikulu} = (\text{soetusmaksumus} - \text{lõppväärtus}) \times \text{amortisatsioonimäär}</math>

Vastava perioodi amortisatsioonimäär saadakse järgmise valemiga:

<math>\text{Amortisatsioonimäär} = \frac{\text{kasutada jäävate perioodide arv}}{\text{kasutusperioodide summa}}</math>

Kasutada jäävate perioodide arv leitakse järgmise valemiga: 

<math>\text{Kasutada jäävate perioodide arv} = \text{kasutusperiood} + (1 - \text{kasutusaasta number})</math>
== Amortisatsioonikulu kajastamine raamatupidamises ==
Amortisatsioonikulu kajastatakse ettevõtte kasumiaruandes kuluna, vähendades seeläbi aruandeperioodi kasumit. Samas kajastatakse bilansis põhivara soetusmaksumust ja akumuleeritud kulumit, mis kokku annavad vara bilansilise jääkväärtuse. Näiteks, kui põhivara soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 40 000 eurot, on vara bilansiline jääkväärtus 60 000 eurot.
== Amortisatsioonikulu mõju finantsnäitajatele ==
Amortisatsioonikulul on oluline mõju ettevõtte finantsnäitajatele. See vähendab aruandeperioodi kasumit, kuid samas ei ole tegemist rahalise väljaminekuga, vaid raamatupidamisliku kuluga. Seetõttu mõjutab amortisatsioonikulu selliseid näitajaid nagu EBITDA (kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni) ning ROA. Lisaks mõjutab põhivara käibekordajat, kuna vähendab põhivara netoväärtust.