Lehekülje Magnon lähteteksti vaatamine

'''Magnon''' on [[kvaasiosake]], [[kristallvõre]]s oleva [[elektron]]i [[spinn]]i [[ergastatud olek]]. [[Kvantfüüsika]] lainemehaanika esitusviisis saab magnonit tõlgendada spinnilaine [[kvant|kvandina]]. Magnonid omavad nii fikseeritud hulga [[energia]]t kui ka kristallvõre võnkumise [[impulss]]i. Magnoni [[spinn]] on 1, mis tähendab, et magnon käitub [[boson]]ina.

Magnoni mõiste võttis 1930. a. kasutusele Felix Bloch,<ref>{{Cite journal|last=Bloch|first=F.|title=Zur Theorie des Ferromagnetismus|journal=Zeitschrift für Physik|language=de|volume=61|issue=3–4|pages=206–219|doi=10.1007/BF01339661|issn=0044-3328|bibcode=1930ZPhy...61..206B|year=1930|s2cid=120459635}}</ref> et selgitada spontaanse magneetumuse vähenemist [[ferromagnetism|ferromagnet]]is. [[Absoluutne nulltemperatuur|Absoluutse nulltemperatuuri]] juures (0 K) on Heisenbergi ferromagnet madalaima energia olekus, nn [[põhiolek]]us, kus kõik atomaarsed spinnid on samasuunalised. Temperatuuri tõustes hakkavad spinnid soojusliikumise tõttu oma orientatsiooni muutma, nende siseenergia kasvab ja magneti kogumagneetumus väheneb. Sellist madalatemperatuurset olekut, kus mõned spinnid on algsest suunast kõrvale kaldunud, võib vaadelda kui [[kvaasiosake]]ste, antud juhul magnonite, gaasi. Iga magnon vähendab süsteemi kogumagneetumust magneetumuse vektori sihis <math>\hbar</math> ([[taandatud Plancki konstant|taandatud Plancki konstandi]]) võrra ning kogumagneetumuse koguväärtust <math>\gamma\hbar</math> võrra, kus <math>\gamma</math> on [[güromagnetiline suhe]]. Sellest tuleneb Blochi seadus spontaanse magneetumuse temperatuurisõltuvuse kohta:

: <math>M(T) = M_0 \left[1 - \left(\frac{T}{T_\text{c}}\right)^{3/2}\right]</math>
kus <math>T_\text{c}</math> on materjalist sõltuv kriitiline temperatuur ja <math>M_0</math> on spontaanse magneetumuse väärtus.


== Viited ==
{{reflist}}


[[Kategooria:Kvaasiosakesed]]
[[Kategooria:Tahkisefüüsika]]
[[Kategooria:Füüsika]]